29. jaanuar

Paaride meistrika eelvooru jaos nr. 45 istusin ma Westis kaardiga:

♠E987653
♥-
♦KT
♣ÄK97

ja pakkumine algas: (kõik tsoonis, vastased mängisid naturali):

W______N_____E_____S
_______p_____p_____1♥
?

Mulle tundus, et ma ei taha selle lehega 1♠ pakkuda, sest kui vastased peaksid kiires korras 4♥-sse jõudma, siis ilmselt ma peaksin sinna 4♠ peale ütlema või kontreerima – ja kurat seda teab, kumb neist õige on. Sama hästi võiks ma ka kohe 4♠ pakkuda, mis ei oleks ka kindlasti mitte halb mõte, kuid me mängime maksipaarikat ja ma ei tahtnud riskida sellega, et saame tühjast kohast miinusskoori, lõppeks ma pelgangi ennekõike oma trumbimasti pärast. Kui partneri leht ei koopereeru, võib mul seal vabalt olla kolm kadujat (matšis paneks ma lihtsalt 4♠ ära ja ei vaevaks oma pead tagajärgedega). Otsustasin siis minna riskile ja pakkuda 3♠ - sellel pakkumisel on mitmeid huvitavaid variante.

Esiteks võib olla Leol padatugi pildiga (piltidega) ja ta võib selle nelja patta aidata.

Teiseks ilmselt on Nordil tugi partneri ärtule ja kui ta suudab oma lehest 4♥ välja venitada, võib Leo siis endiselt sobiva kaardiga „tõkkesse minna“.

Kolmandaks kui Leo ei lähe 4♥ peale 4♠-sse, siis võin ma seda kontreerida, näidates soovi edasi pakkuda (mina olen avakäigul, seega see ei saa Lightner olla) ja kuna ma olen oma lehetüübi ära kirjeldanud (kaitsetihisid mul peab selle pakkumise järgi olema) saab partner teha intelligentse otsuse.

Neljandaks, kui me oleme nelja patta jõudnud sellisel moel, siis ilmselt tuleb see leping välja, kuid vastasel on psühholoogiliselt keerulisem viiendale kõrgusele õnne otsima minna. Kui ma aga kohe 4♠ täis lajatan, siis võib see neil mugavam olla.
Tõsi küll, kui meil peaks 4♠ seisma ja pakkumine lõppeb 3♠-s või siis vastane leiab ikkagi inspiratsiooni edasiminekuks (me oleme korrus madalamal vahel), on asi halb. Aga kui meil 4♠ ei seisa, siis on jällegi hea...

Ühesõnaga, asi jätkus nii:

♠E987653
♥-
♦KT
♣ÄK97

W______N_____E_____S
________p_____p_____1♥
3♠______p_____p_____3NT

See ei olnud päris plaanikohane sündmuste areng, aga kui ma juba nii pakkuda otsustasin, siis jätkasin plaani kohaselt:

DBL___4♥____4♠____p (nüüd hakkas mulle juba tunduma, et plaan on korda läinud)
p_____DBL____p____5♥
?

5♥ pakkumine rikkus kogu ilusa ära, sest seni oli kõik kulgenud täpselt minu poolt ette kirjutatud stsenaariumi kohaselt, ma oleks väga hea meelega tahtnud mängida 4♠ kontraga. Leidsin, et kui ikkagi Leo suutis suhteliselt vabast seisust pakkuda 4♠, siis ilmselt tal midagi on, aga mitte ärtus (millele viitab ka vastase 3NT pakkumine) ja 5♠ lepingul võib šansse olla, seega ei tahtnud ma rahulduda +200 või +500ga ja olin maiam.
W_______N_____E_____S
________p_____p_____1♥
?_______p_____p_____3NT
DBL____4♥____4♠_____p
p______DBL____p_____5♥
5♠______p_____p_____DBL
p_______p_____p

Avakäiguks ärtu ja vaatas mulle vastu selline seis:

♠E987653___♠K4
♥-_________♥532
♦KT________♦ÄS965
♣ÄK97______♣854

Ühesõnaga, variante oli. Lõin avakäigu kinni, käisin väikese pada kuninga alla, Nordilt soldat ja Südilt äss ja võtsin risti tagasikäigu ässaga ära. Tõmbasin ♠E ja sellega vedas – mõlemal vastasel oli veel üks pada, seega trumbis oli mul ainult üks kaduja. Nüüd on küsimus selles, kuidas lahendada odavmaste.

Kui mul oleks ruutu kolmene, mitte duubel, siis ei oleks lepinguga enam erilisi muresid, kuid praegu tekib selline loll seis, et kui ma tõmban ♦K ja lõikan ruutu näppu, annan ma ära üleliigse ruututihi ning kaotan lepingu ka siis kui risti on 3-3 (ja kui risti on 4-2, siis käin koguni kaheta!). Teine huvitav plaan oleks käia ♦10 ja lõigata, kui see näppu läheb, saan ma pärast kuninga üle võtta. Asja halb külg on aga see, et kui see kaetakse emandaga on mast blokkis ja kui lõikus õnnestub, ei ole mul sellega suurt midagi pihta hakata, kui just ♦E duublis ei ole.

Õnneks oli leping kontraga ja see tähendas, et sisuliselt mängin ma matši – esmatähtis on leping ära võita ja mitte vaevata oma pead võimalike ületihidega.
Seega esialgu oli vaja kindlaks teha, mitu tihi mul ristis kadumas on – kui vastaste risti on 3-3, siis ei pea ma ruutut üldse lõikama, kui neil on 4-2, siis otsustan pärast. Sestap käisin käest väikese risti, mille võttis Nord ja jätkas masti ning Südil sai see otsa – seega oli neljane risti Nordi käes, mis muutis ülejäänud jaotuse mängimise formaalsuseks.

Võtsin selle risti ja tõmbasin oma trumbid lõpuni – kuna Nord peab oma viimast ristit käes hoidma, saab ta lõppseisus hoida vaid kahte ruutut ja ma võin ruutut ladvast mängida – kui ♦E on Nordil, siis on ta olnud sunnitud sellel jalad alt ära viskama, kui Südil, pean ma niikuinii ruutut tipust mängima, on see tal siis kaitstud või ei (Show-up squeeze). Kogu jagu oli selline: