Monday, July 24, 2017

24. juuli - mõnikord piisab sellest et olla õnneliku käega, mitte hea!

Neljapäeval Jõgeval tekkis omapärane etüüdne lõppseis. Et kaitsta süüdlasi, ei avalda ma kogu jaotust ning eriti mitte pakkumist, kuid oluline info on järgnev:

Trumbiks on pada, käik on lauas ning väljamängija (mina) tean kogu jaotust, va. detail, kumma vastase käes on ♦E ja kummal ♦S ning West, kes on ainuke oluline vastane, peaks teadma ka minu kätt.
Et leping võita (IMPikal) on vaja võtta neljast tihist kolm.

            ♠3
            ♥ET
            ♦5
            ♣-
♠S75                           ♠-
♥-                                ♥KS9
♦E                               ♦S
♣-                               ♣-
            ♠ÄKT
            ♥-
            ♦9
            ♣-

Tuleb möönda, et ma ei mänginud seda seisu hästi, kuid „õnnestunult“: käisin ruutu ja viskasin Westi sisse ning võitsin lepingu.
Tegelikult peaksin ma lauast käima ärtut ja trumpama seda käest kõrge trumbiga – ning kui West viskab sinna ära ruutu, viskama ruutuga välja, mida ta on sunnitud trumpama ja mulle kahvlit käima.


Eriti tuleb selle mänguplaani eelis välja, kui vastaste käest ♦E ja ♦S omavahel ära vahetada – praegu ma oleksin lihtsalt lepingu taha käinud, kuid tolle plaaniga võidaksin lepingu 99% vastaste vastu. See 1% vastaseid, kes kaitsta oskab, trumpab nimelt alla, et säilitada ülekäik partneri kätte ja mitte jääda sisseviskesse!

Sunday, July 23, 2017

23. juuli - ehk kuidas "ebatavaline NT" võib kaasa tuua ebatavalisi sündmusi

Teisipäevasel kodusel bridžiõhtul tuli ette järgmine koomiline situatsioon, et mu VPV omas lehte:
♠KS9
♥ÄS43
♦E76
♣874

Ja ta partner avas tugeva 1♣ga. Mina teiselt käelt lükkasin vahele 1NT, mis tähendab odavmaste. Tõe huvides pean mainima, et ma väga ei armasta seda kaitsepakkumist, kuna trahvikontra leidmine sellele on liiga lihtne, aga eks ma vahel teda kasutan. Ja nagu arvata oligi, meie loo peategelane kontreeris seda ja neljas käsi passis (tähendus kokku leppimata) – ja nii veider kui see ka pole, jäigi lepinguks 1NT kontraga.

1♣  - 1NT – DBL – pass….


Ja nüüd on vaja sooritada sellest lehest ka avakäik. Avakäija otsustas lauale panna ♠K – kuna väljamängijal on pikad odavmastid ja lauas pigem pikad kallid, siis äkki õnnestub sellega nt. mingi singel emand väljamängijalt lohku tõmmata vms. Ma ei ole päris kindel, et see käik olnuks minu valik, aga see ei kõla ka mõeldamatu plaanina. Kogu jagu oli SELLINE

Saturday, July 22, 2017

22. juuli - kuidas bridž on kohati ebaõiglane mäng

Nüüd natuke varasem asi – ehk siis aprilli alguses toimunud A-Liiga viimase etapi neljanda matši jaotus. Selle mängimine on mul seniajani meeles – jõudsime Leoga ühte 3NT-sse, mis sai nii vastiku kaitse, kui vähegi võimalik ja mille võitmiseks tuli tõsiselt pingutada. Eriti kuna mul oli kiibits (Martin Maasik) õla taga vaatamas.


Pärast jao lõppu sain Maasikult kommentaari: „Ilmselgelt kolme kaardi lõppseisus sa enam ei mõelnud, kas lõigata või tõmmata, vaid hoopis palusid bridžijumalaid, et need asetaksin Kirsi kätte ♥10!“ Tal ei olnud küll päris õigus, aga ilmselt see midagi sinnapoole kiskus küll.

Mis siis oli aga selle väljamängu „tulu“ – selgus, et väga kasin. Mitte keegi 3NT mängijaist ei olnud saanud vähem kui 10 tihi (üks väljamängija ebaõnnestus 5♣ ja üks 6♣ lepingus). Tõsi – enamus mängis Osti käest, kust seda ongi parem teha, isegi ruutukäigu järel selgub, et kaks pidurit on olemas, kui Nordil olekski üks kõrge kaart, muutub ♦6 olulise suurusega nupuks. Ühe IMPi kaotasime meiegi… Nii et ei saa öelda, et mu mängu selles jaotuses just premeeritud oleks.

Antaks bridžis stiilipunkte, tehnilise soorituse eest, oleksin nii mina kui kaitsjad saanud maksimumskoori!

Friday, July 21, 2017

21. juuli - ehk siis ka ühe pildipunktiga inimene võib jääda sisseviskesse

Eile tuli Jõgeva klubis ette selline jaotus:



Avasin nõrga poolblokiga kallismastis – 2♠ olnuks 7-10 kuuesega (mu leht kvalifitseerub „nõrgaks“ küll J ) ja vastane ujus 3NT-sse.

Avakäiguks valisin ♥9 ning pärast soldatiga tihi võtmist käis Mirjam mulle tagasi ♠E, mille omakorda võttis väljamängija, kes kasseeris sisse ka ♦E. Ja nüüd läksid asjad huvitavaks – järgmise asjana pani väljamängija lauale risti pildi, mille Mirjam võttis (peetamine oleks parem) ja parema puudumisel käis väikese risti tagasi, mille väljamängija edukalt laua kümneni jooksutas.
Nüüd saaks ta lepingu võita, kui ta oma neljanda ruutu tegema mängiks (4 ruutut, 2 pada, 2 ristit ja ♥Ä), aga millegipärast otsustas ta jätkata pajaga – ilmselt polnud ta Multi omapäradega väga tuttav. Kui Mirjam sellele ristit viskas, oli ta igatahes väga pettunud näoga. Ta mängis sellele tihile väikese, mis osutus veaks: kui ta mängib tihisse suure, siis võib ta ära kasseerida oma tegijad ülejäänud kolmes mastis (lõpetades ♣ga käes) ja järgnev väike pada viskab mu oma ainukese punkti otsas sisse.


Sellest hoolimata ei olnud leping veel „täiesti“ taga. Nüüd oli minul hoolimata oma ühestainsast pildipunktist võimalik leping täis lasta sellega, et jätta end sellesse samasse sisseviskesse. Oletagem, et ma käin tagasi „loomuliku“ ärtu, mille peale väljamängija kasseerib taas sisse oma tegijad lauast, tuleb ristiga kätte ja jätkab väikese pajaga.
Ma küll pole päris kindel, et ta oleks seda osanud, kuid selliste asjade peale ei tasu kunagi loota. Igatahes jätkasin ristiga, mis hävitas väljamängija sideme käte vahel ja leping läks ilusti üheta: NIIVIISI


Kui jagu natuke tagasi kruttida, siis tol hetkel, kui Mirjam ♣Ä ära võttis, oli see tegelikult viga. Kui ta selle peetab, ei ole väljamängijal enam käiku, ta on ise sisseviskes. Mirjami argument võtmise kasuks oli see, et muidu saab väljamängija minna lauda ja käia risti teise pildi vastu ja saada nkn 2 tihi (eriti kui tempost on juba aru saada, et äss on Mirjamil) – kuid tegelikult see päris nii lihtne ei ole. Nimelt on ♥Ä ta viimane lauasisek – seda, et ♦E on singlis, on mängu käigust juba aru saada – ning ta on sunnitud ära võtma ka ♦ÄK. Selle käigus aga tekib Mirjamile juba piisavalt tegijaid, et leping taha võtta: ta saab kolm ärtut, ♣Ä ja ruutu!