30. august

Vanad naljad on ikka parimad… Kuna Tartu klubi on suvepuhkusel, veetsin kolm augustikuist esmaspäevaõhtut Rakvere klubis mängides. Tulemuseks see, et sain nimekirja, kus on kirjas mu partnerid, kellega meistripalle on saadud, kaks uut nime. Või noh, ühe uue perekonna- ja kaks uut eesnime…

Viimase klubi kohe esimeses lauas - miskipärast kipuvadki Rakveres väga sageli esimeses voorus mulle mingid huvitavad asjad kätte - jäi vastane ilmetu pakkumise järel (1♦ - 1♠, 2♦ - 3NT) mängima 3NT Südist.

Kogu jagu oli järgnev:

                        ♠K9x

                        ♥xx

                        ♦ÄKExxx

                        ♣Ex

♠Ex                                         ♠ÄTxx

♥ET9x                                    ♥xxxx

♦xx                                         ♦S9x

♣9xxxx                                  ♣Kx

                        ♠Sxxx

                        ♥ÄKS

                        ♦Tx

                        ♣ÄSTx

Kati käis ärtu avakäigu, mille väljamängija kasseeris käe soldatiga ja jätkas väikese ruutuga laua ässa alla – sellele kukkus soldat…

Väljamängija otsustas seda käsitleda „ausa“ kaardina ja blokeeriski ruutu masti kinni, ning hiljem selgus, et kumbki potentsiaalsetest lauasisekutest selleks ei osutunud. Leping tuli küll välja, kuid maksipaarikal see talle erilist õnne õuele ei toonud. Nii et „head harjumused“ töötasid taas.

7. august

Kui eelmine jagu oli umbes segapaarika eelviimases voorus, siis päris viimases voorus sattus mulle ette veel üks mängutehnilist lähenemist nõudev probleem:

Nord avas kolmandalt käelt 3♠ - ja kuigi selliste tõkete peale kehtib üldiselt hea põhimõttena see, et „kui sul on võimalik pakkuda 3NT, siis paku“, valis mu partner siiski kontra. Nüüd oli mul küsimus, et mida pihta hakata – kaalusin ka pakkumisi „pass“ (=+500) ja 3NT (=+600-+630), aga „ei julgenud“ ja pakkusin oma ainsat neljast masti. Kati tõstis selle geimi ja seega saingi mängida pealtnäha üsna lootusetut lepingut.

Avakäiguks tuli ♠K, mille võtsin ja hakkasin siis otsast menetlema: ehk siis võtsin ässa, käisin ärtu pildi alla ja väikese ruutu – mis tõi kaasa esimese hea üllatuse selle näol, et ♦K oli lõikes. Ja seejärel asja lähemalt vaadates, tuvastasin, et mul on võimalus see leping siiski ära võita. Isegi kaks võimalust – mis antud kontekstis muutis asju ainult keerulisemaks. Nimelt kui risti jaguneb nii, et mõlemad ristipildid on Südil – või siis Hx Nordil – õnnestub muud mastid ära elimineerida ja risti lahendada ühe kadujaga – lihtsalt tuleb ära arvata, kas jooksutada väike risti vastu soldatit või mängida äss-väike (singelpildi korral Nordil pole vahet). Ja kuna Nord oli tõkestanud käsi, siis paigutasin ka selle õigesti: Niimoodi

4. august

Tõe huvides tuleb mainida, et ma tegin Võsul mõne asja ka hästi. Segapaaride meistrikaid ma sel aastal otsustasin südame- ja kodurahu huvides Maarjaga mitte mängida ja kuna sellega kaasnevalt oli mu partnerivalikul pisike „piiraja“ peal (partner ei tohi olla tasemel, mis on umbkaudselt võrreldav Susanna omaga), leidsin end paaris Kati aka „siilikesega“. Kui eelmise bridžisiilikesega mängides õnnestus mul aastal 2004 Eesti segakate pronks saada, siis praegune veel sellel tasemel ei ole – või olen mina alla käinud – kuid 50% venitasime siiski mõlemas sessioonis välja ja ma kahtlustan, et kõrgema koha läks maksma lihtlabane kurnatus. Päev oli pikk (2x28 jaotus), temperatuur oli kõrge ja saalis õhu ülekülluse üle kurta ei saanud, sestap partner oli mõlema sessiooni lõpuks ikka suhteliselt kustunud. Minul õnneks kogemused ja autopiloot töötasid lõpuni ning hoolimata poolpõrgulikest tingimustest suutsin ma oma tõenäoliselt parima liigutusega hakkama saada turniiri umbes eelviimases voorus, kui vastaseks olid Hendrik ja Kadri.

Järgnevas jaotuses avasin ma kolmandalt käelt Westist 1♦ ja lõpplepinguks kujunes 3NT Südi käest. (Nordilt kontra, Südilt 1NT, Nordilt 3NT)

Avakäiguks panin lauda ♠9, mille Hendrik käe kuningani jooksutas ja jätkas kohe teisel tihil ♥2-ga laua suunas. Sisetundest ajendatuna mängisin sellele teisest käest emanda (mul tollel hetkel tõesti veel ei olnud mingit väga kindlat plaani, aga see tundus miskipärast „õige“), mille Hendrik üle võttis ja jätkas oma ruutu- ja padategijate sissekasseerimisega. Kümnendaks tihiks oli tekkinud selline situatsioon (käik lauas):

            ♠-

♥643

♦-

♣8

♠-                    ♠-

♥ÄT                ♥S

♦-                    ♦-

♣ÄT                ♣ES6

            ♠-

            ♥8

            ♦-

            ♣K95

Ja kui nüüd lauast käidi väike ärtu, sai selgeks, et mu ettenägelikkus (või pigem „nägemus“) teisel tihil oli osutunud jumalikuks: partner mängis sellele ♥S, mis sai tihi, ja käis risti läbi, millega piirasime väljamängija lepingu täpseks. Olnuks mul sel hetkel käes veel ♥E, mitte ♥T, oleks see hoopis üks teine lugu olnud.

Punkte saime me küll alla keskmise (13,9/30), kuid ületihi korral oleks saldo olnud ca 5,2/30 – ja igatahes ma leidsin, et minu turniir läks korda kasvõi ainult selle jao tõttu!

2. august

Võsu bridžinädal kulges seekord suht keskmiselt: nädala jooksul laekus kaks esikohta (esmaspäevane maksipaarikas ja GP III sessioon) ning üks teine koht (võistkondlik), kõik muud tulemused olid ka üle 50% - ning endale üllatuslikult sain nädala koondarvestuses 3. koha, hoolimata sellest, et individuaalturniire ei mänginud.

Teise GP-paarika keskel tuli mulle ette selline jagu, kus tuli otsustada, kas panna Lightneri kontra või mitte. Minul oli

♠KS4

♥E987

♦8752

♣Ä5

Ja vastased pakkusid ühepoolselt (minu vasak käsi alustas)

1♣       2♣

2♦        2♠

3♣       4NT

5♥       6♣

Ühesõnaga on mul nüüd võimalik tellida partneril pajakäik. Matšis ei oleks sellega erilisi probleeme – kuid maksipaarikal võid sa teha normaalsest tulemusest põhja: keegi ei ütle, et väljamängijal pole pajasinglit või et saal ei mängi 6NT teisest käest/ilma lightnerivõimaluseta. Nimelt vastaspaariks oli Marie Tempel – Rasmus Zalite, kes kumbki ei ole just eriti kogenud bridžikäsi ja lisaks sellele nägid teineteist umbes esimest korda.

Tagantjärele mõeldes tundub, et oleksin pidanud vaatama oma 10pp-i ja kontra ära panema, saagu või sitem, aga laua taga „ei julgenud“ ja lasin selle asja rahulikult läbi. Tulemuseks oli ärtukäik Luksilt ja pärast risti ässa mahaajamist sai väljamängija 4 ristit, 5 ruutut, ♥ÄK ja ♠Ä, ühesõnaga võitis lepingu. Jagu oligi selline, et lauas on ♠ÄE ja väljamängijal teine pajakaduja – ja kuigi kontra järel võib Rasmus pakkumise parandada 6NT-sse, mille vastu kaitset pole (ma küll ei usu, et ta seda teeb), siis andis ka 6♣= meie vastastele teenitud maksi – KÕIK ülejäänud paarid mängisid trumbitageimi. 

Nii et selline baranka siis….