26. jaanuar

Eile Tartu klubis sai järgnevas jaotuses kaitses patserdatud:

                        ♠65

                        ♥ÄET532

                        ♦Ä74

                        ♣96

♠ÄS                                        ♠KET3

♥64                                         ♥S987

♦EST98                                  ♦K532

♣ES42                                    ♣5

                        ♠98742

                        ♥K

                        ♦6

                        ♣ÄKT873

Olin Westis (N jagab, keegi pole tsoonis).

Vastased alustasid 1♥ - 1♠ ja lükkasin sinna 2♦ peale (mõtlesin ka kontrale, aga miskipärast tundus 2♦ parem mõte). Nord pakkus 2♥, partner võitles 3♦-ga ja Südi 3♥ lõpetas pakkumise.

Avakäiguks tuli partnerilt ♦3 ja väljamängija võttis mu kaheksa ässaga, käis trumbi laua kuninga alla ja jätkas lauast pajaga. Sinna hüppasin ässaga ette.

Panin lauale ♦E ja sain sellega tihi ning hindasin olukorda, et tõenäoliselt on väljamängijal ristiduubel ja partneril singel. Kuigi Leo võinuks ka singli välja käia, viitab väljamängija mänguplaan sellele, et temal singlit küll ei ole – ta oli ♥K-ga lauas ja ei sooritanud kiiret äraviset ristipiltidele. Seega on võimalik, et ristikäikudega saab platsile mingi trumbiedutuse (minu kätte saab korra ruutuga üle). Seega panin lauale ♣E.

Väljamängija võttis lauast tihi ja jätkas pajaga – ning nüüd võttis mu ♠S tihi. Andsin siis partnerile ristilöögi, ideega, et ta tuleb minu kätte ruutu kuninga alt üle ja saab uue ristikäiguga oma võimaliku edutamise kätte.

Kõik oli väga ilus – nagu diagrammilt on näha, siis nii juhtunukski, kuid Leo käis hoopis paja – ja kõiges selles olin süüdi ma ise, nimelt ei käinud ma löögi alla väikest ristit, vaid soldati. Leo jaoks võis vabalt olla olukord selline, et mul on hoopis mingi kasulik trumbinupp (nt. kümme) või siis ma tean, et uus ruutu ei tule läbi ja seega pole mõtet seda käia. Nii et suutsin näpukaga hästi alanud kaitse suurepäraselt ruineerida. See ei olnud küll kallis viga (1/6 jaotuse maksist), aga asi on põhimõttes…. 

21. jaanuar

Avakäiguprobleem paaride meistrivõistluste finaalist.

Mul oli käes suhteliselt vähejulgustav kombinatsioon:

♠8765

♥T986

♦K85

♣S9

Ja veel vähejulgustavam oli vastaste (Jankunaite – Šarkanas) pakkumine:

2♣ (precision style)   -          2♦ (relee)

3NT (ÄKExxx +)       -          4♦ (küsis midagi edasi)

5♣ (pidi midagi juures olema, aga mitte ässasid)   -          7NT

No ja mina pidin selle asja vastu avakäigu leiutama.

See kõik nägi väga halb välja, aga leidsin siis, et kuigi suure slämmi vastu soovitatakse rünnata pigem passiivselt, käin mina ruutut kuninga alt – kuna äss ilmub pakkumise järgi lauda, siis võib see sundida väljamängijat juba avatihil raske otsuse tegema – ja kellelegi ei meeldi avatihil lepinguid taha mängida. Kui see käik suure slämmi välja peaks laskma, siis olgu. Kütsin siis ruutu välja ja minu suureks rõõmuks ilmus lauda ÄE duublis – nii et ma hästi ei saanud midagi kinkida.

Kogu jagu oli järgnev:

Nagu näha, oli väljamängijal lepingu võitmiseks väga palju šansse – 12 tihi sisuliselt tipust ja 13. jaoks on variantideks ruutu lõikus või  ärtu lõikus või  paja tõmme või mingi materialiseeruv sund. Sestap pole imestada, et ta avakäigul lõikama ei hakanud, vaid mängis ässa ning proovis kõik ülejäänud variandid läbi – paraku ükski neist enam ei töötanud. Mina samal ajal olin rõõmus kui lauda nägin ja väljamängija ässa mängis, aga vaatasin nukralt oma nelja väikest pada, vähemalt seni, kuni väljamängija pajaässale käest krohvi viskas. 

20. jaanuar

Oma ainsa nulli paaride meistrivõistlustel saime me jaotusest, mis tegelikult kuni kriitilise hetkeni kulges täpselt "vastavalt plaanile".

Jagu 20 – jagab Süd, tsoonis pole keegi.

Olin teisel käel lehega:

♠K652

♥ST75

♦Ä54

♣K5

Esimene käsi passis ja mina avasin 1NT, lubades sellega 10+ - 13 punkti ühtlase jaotusega.

Edasised sündmused kulgesid sedamoodi:

Vahe               Naber              Alfejeva          Luks

pass                 1NT                2♦ (♦+kallis)   2♥ (NF)

pass                 pass                 2♠                   3♥

3♠                   4♥                   pass                 pass

4♠                   DBL                pass…

Pakkudes 3♠ peale 4♥ lähtusin eeldusest, et tõenäoliselt on meil ärtus 9 tihi ning võtsin riski, et vastastel on pajas samuti vähemalt 9. Ning kui neil on rohkem, ei pruugi nad sellise pakkumise alguse peale geimi minna. Ning kui nad lähevadki geimi, siis minu paja ja ruutu kombinatsioonid tähendavad, et neil võib olla probleeme trumpkontrolli säilitamisega.

Kogu jagu oli järgnev –

  

Nagu näha, siis mu „njuhh“ oli jaotuse suhtes täiesti õige. Leo alustas ♥K käiguga, millele ma meelega pikkust valesti viskasin, et tal ei tekiks kiusatust ümber lülituda, vaid ta ikka kindlasti jätkaks teise kõrge ärtuga. Ta jätkaski – ja Alfejeva mängis selles suhtes hästi, et ei hakanud seda trumpama, pärast mida võtaksime isegi meie lepingu taha, vaid viskas ära oma ristikaduja, säilitades sel moel trumpkontrolli.

Nüüd siis jõudis kätte jaotuse võtmehetk: selleks, et leping taha läheks, peab Leo jätkama kolmanda ärtuga topeltlööki!

Nimelt sätib see väljamängija lõhkise küna ette – kui ta trumpab lauda, ei ole tal võimalik enam mu neljandat kuningat maha lõigata. Kui ta aga trumpab kätte, siis tabab teda taas trumpkontrolli kaotus – mingi hetk saan ma ruutuässaga tihi ja võin südamerahuga ärtut veel neljandat korda topeltlööki käia. Võimalik, et siin on väikseid variatsioone, aga lõpptulemust, ♠K tihi kaitsele, need ei muuda.

Nagu sissejuhatusest võib aru saada, siis Leo seda käiku ei leidnud, lauale ilmus tema singeltrump ja peagi võis väljamängija kleimida 590.

Kas ta oleks pidanud selle olukorra õigesti lahendama? Ma ei tea, tõenäoliselt võinuks ta kahe esimese tihi järel aimata, et väljamängija jaoks on ennekõike probleem ruutu, mitte trumbi olukord, millele viitab ka minu selgesõnaline soov ärtuga jätkamise suhtes (tavaliselt ma ei valeta ju mastipikkusi). Aga ilmselgelt ei olnud tegemist lihtsa olukorraga.

Igatahes saime me selle jaotuse eest baranka, üheta võtmine oleks andnud 15/24. Märkelehte vaadates ilmneb, et pada oli lepinguks viiel laual 13-st ja 10 tihi said veel Jakobson-Maalder, kuid seda ilma kontrata.

Kaks väljamängijat ilmselt ei suhtunud oma trumpkontrolli vajaliku hoolsusega ja käisid 4♠ kolmeta, kuid huvitav skoor on veel Sester-Levenko vs Aava-Kurig: 4♠ kontraga üheta. Kahjuks selgus asju uurides, et kaitsjaid seal jaos tõelise testi ette ei pandud, kuna väljamängija otsustas lüüa juba teist ärtut.

19. jaanuar

Nädalavahetusel õnnestus täita üks lünk oma bridžialases CV-s – nimelt puudus mul Eesti paaride meistri tiitel. Varasemast oli mul ette näidata vaid kolm hõbemedalit ja viimasel kahel aastal ei olnud ma vaevunud sel turniiril üldse osalema. Seekord mängisime Leoga üsna head bridži, eelvoorud küll väga ei õnnestunud ja finaali läksime 11. kohaga, kuid finaalis näitasime (üldiselt pigem) head ja agressiivset mängu ja lõpuks „tuli ära“. Loomulikult pani meile raskel hetkel õla alla Fortuuna, kes vähemalt ühe meie käkerduse nii ilusti ära silus, et ainult imesta.

Jagu ise oli viimase 10-jaotuselise segmendi esimene. Enne seda olime me üldtabelis 2. kohal ja vastasteks olid 4. kohal paiknevad Rummel-Kalma.

Jagu 49, tsoonis pole keegi. Leo avas teiselt käelt 3♠ (meie stiil: võib ka kuuene olla, kuid siis peab tegemist olema hea mastiga) ja mina vaatasin otsa kollektsioonile:

♠-

♥E3

 ♦ÄKES2

♣ÄKT876

No mida teha? Tagantjärgi tundub kõige mõistlikum 3NT blastimine – ehk on partneril ärtu pidur või pool või vastastel on ärtu 4-4 või nad ei saa avakäigule pihta (viimane on pigem soovmõtlemine, kuid mine tea). Aga no kartsin.

4♠ on ka variant – kui ma teaks, et partneril on seitsmene pada, siis võib-olla seda prooviksingi, sest seal on suurem šanss, et vastane ärtukäiku ei taba ja siis on šansse ka äraviseteks – aga jälle väga ei taha…

4 odava pakkumisega on see halb lugu, et see on meil – vähemalt minu mälu järgi – cuebid. Seega ka see ei ole variant ja ma pidin pakkuma 5 odavat. Iseasi, et kumba?

Kuigi risti on pikem, leidsin, et 5♦ on parema šansiga – kui partneril on ruutusid ja ristisid ei ole, siis 5♣ ei tule, kuna ristis on kadujad. Kui partneril on ristisid ja ruutusid ei ole, siis on 5♦-l variante, kuna mul on neli tõmmet ja risti võib ka kokku tulla. Seega tellisin 5♦. Teiselt poolt ekraani tuli kandik tagasi 5♥-ga (mida vastane kontreeris) ja ma tegin loogilise järelduse, et Leo võttis mu pakkumist voidwoodina. Tundus, et 6♣ sisse toomine ei ole hea variant ja ütlesin 6♦, mille peale Leo jõudis tõdemusele, et ilmselt 5♦ oli siiski naturaalne ja passis.

Avakäiguks tuli tellitud ärtu ja avanes laud:

♠KE98763

♥K97

♦T8

♣5

Nii et ühesõnaga tundus, et asi on väga halb, eriti kuna partneril oli see ärtupidur. Kui ma panin lauast üheksa ja kolmas käsi mängis soldati, siis tundus elu järsku märksa lootsurikkam, ning seoses mitmete heade istumistega ujuski leping lõpuks välja.

Nagu näha, siis lahtise kaardiga võtaks trumbikäik slämmi taha, ilmselt reaalses elus töötaks ka ärtuäss avatihil ja trump tagasi – mul on seejärel valida, kas ma mängin pajale (nõuab pada 3-3 ässaga lõikes (või ST duublis) ja trumbi 3-3 või ristile, mis nõuab risti 3-3 (või ES duublis) ja trumpi mitte hullemini kui 4-2, ning seekord töötab see kehvem plaan.

Igatahes sel hetkel ma sain aru, et ilmselt saatus tahab, et me Luksiga selle turniiri võidaksime – ning kui me nägime lõpptulemusi, siis selgus, et sellel jaol oligi medalite jagamisel suur kaal, nimelt kui meie võitsime, siis Rummel-Kalma platseerusid hõbedale ja ma pole küll täpse arvutamisega tegelenud, kuid kahtlustan, et slämmi tahaminek oleks need kohad vahetanud: kui praegu me teenisime 24/24, siis -1 oleks andnud 3/24.