Esmaspäeval õnnestus taas pärast paariaastast pausi Tartu
meistriks tulla. Kuigi me juhtisime üsna algusest saadik kogu aeg, ei olnud edu
kordagi päris nii suur, et oleks võinud end lõdvaks lasta - kuigi vahe oli
reeglina ca 20 VP peal, olid seoses mängugraafikuga viimastes voorudes meie vastasteks
võistkonnad tabeli ülemiselt poolelt – ja nii läksime viimasele matšile vastu
ca 8VP-se edumaaga tiitlikaitsja Piip ja
Vine (Piip-Krips, Vaher- Mihkel Oras) ees.
Viimase esmaspäeva esimeses voorus (mängiti 5x3
ringsüsteemis) tuli meile vastaseks eelmisel aastal Piip ja Vine kolmandaks paariks olnud Poolakese-Lindepuu. Katsetasin
aferistlikku avakäigukontrat – ja kui see vastaselt reki sai, siis oleksin
tahtnud maa alla vajuda, sest see oli tõesti aferistlik liigutus. Õnneks olid
mu partneriks olnud Irenel esiteks õiged kaardid ja teiseks oli ta ise asja
kallal (ta tegi kaks väga head liigutust - ♦Ä peetamine kaks korda, mis tappis
väljamängija sidemed ja paja läbikäik, mitte autopiloodilt ärtuga jätkamine) ja
laekus +600.
Teises toas jäi 3NT lihtsalt mänguks ja lõpuks tuli väljagi – nii et
selles suhtes tegelikult avakäiguaferismid võivad olla märksa kasumlikumad, kui
kohatisest -550/-800 laekumisest arvata võiks. Isegi kui vastased asja rekiga
võidavad, siis peab sul õigus olema vaid pooltel kordadel, kui see aitab
partneri õigele avakäigule. Keegi matemaatiliselt pädevam sõber võiks seda
mõtet uperkuudis äkki edasi arendada?
Jagu ise on SIIN (kliberid kohati suht juhuslikud, aga mitte ruutus)
