14. veebruar

A-Liiga kolmandas matšis mängis meie vastane suhteliselt hästi ja matš hakkas tüürima lõpu poole, ilma et midagi ilusat juhtunud oleks. Tagant kolmandas jaotuses õnnestus mul veel odava tsooni geimi vastu -800 tekitada („õnneks“ oli küll meie teine tuba lasknud end üle parda ajada ja sai -50, nii et ka -420 poleks õnne meie õuele toonud) ja eelviimases jaotuses oli mul käes (loomulikult kallis odava vastu) selline ebaapetiitne leht:

♠S4
♥S6
♦EST64
♣9543

Leo avas esimeselt käelt 1♥, PPV passis ja ma kasutasin süsteemis leiduvat võimalust pakkuda naturaalne ja mittesundiv 2♦ (tegelikult oleks õige selle kaardiga passida, aga ma ei tahtnud vastastel mugavalt balansseerida lasta.) VPV-lt tuli 3♣ ja kandik suundus teisele poole ekraani, kust naases minu õuduseks 5♦ pakkumisega Leolt ja kontraga vastaselt, mis lõpetas edasise pakkumise. Avakäiguks ♣K ja peale mõningast kabetamist tuli leping mu suureks kergenduseks välja – kogu jagu oli järgnev:

Nagu näha, siis ainuke avakäik, mis 5♦ ära tapab, on reaalselt teostamatu väike ärtu, muidu kaob ärtukaduja padale ja tihid tulevad kotti kasvõi lahkulöökide abil. Nii et süsteemi triumf – kogu A-Liiga peale olime me ainus paar, kes 5♦-sse jõudis (B-Liigas said samaga hakkama veel kaks) ja et asi oleks eriti magus, seisis teises liinis 4♠, mille meie teine tuba ka pakkus ja realiseeris.

Kõige kurioossem lugu juhtus aga ühes B-Liigas, kus mingi väga segase pakkumise järel jäädi NS kaartidega mängima 3♦ kontraga. Paraku olen ma unustanud, kuidas see täpselt käis, aga välja nägi see umbes nii, et peale 1♥ - pass – pass algust pakkus Ost 2♣ ja sellele Süd veel ruutut peale ei pakkunud, küll aga tegi ta seda järgmisel pakkumisringil. Ja kui nüüd West selle peale noa välja võttis, ei soovinud Ost sealt enam kuhugi minna ja -1070 oligi tõeks saanud.

8. veebruar

Kuigi mul algselt ei olnud plaanis esmaspäeval kluppi minna, kujunesid asjalood sellisteks, et lõpuks ma sinna ikkagi jõudsin. Kuskil õhtu keskel tuli ette järgmine olukord, kus ma jäin mängima 4♠ lepingut, kusjuures Ost oli avanguks passinud ja seejärel kontreerinud naturaalselt 1♦ vastust tugevale 1♣ avapakkumisele. Avakäiguks mingi ruutu ja pilt selline:

♠T9xx
♥xx
♦Sxx
♣KSxx

♠ÄKESxx
♥KEx
♦Äx
♣Äx

mängisin lauast väikese ja Ostilt tuli emand. Võtsin selle ässaga ja tõmbasin kaks trumpi – teisele poetas West ♥4. Nüüd on kõige ohutum viis 12 tihi üritamiseks tõmmata kaks ristit tipust ja trumbata kolmas, kui emmal-kummal vastasel on ♣E duublis või kolmeses, siis saan trumbiga lauda, viskan oma ruutukaduja ristisoldatile ja pakun ühe ärtu välja. Samas aga tundus mulle, et äkki pakub suuremaid šansse risti lõikamine. Küsisin vastastelt, kas nad viskavad Itaaliat ja sain jaatava vastuse. Kuigi ♥4 on formaalselt võttes ristisignaal, siis kindlasti ei ole see asi, mida üleliia tõsiselt võtta. Kuid samas usaldasin ma seda piisavalt, et ♥Ä Osti kätte paigutada (küllap West viskab ausaid signaale või muidu saab partnerilt sõimata). Ja kuna ma paigutasin ka ♦KE Ostile, arvasin ma, et see kaalutab argumente tõsiselt lõikamise suunaks – tal on 9 punkti ja viiene ruutu, ning kui tal oleks veel ♣E, siis võinuks ta avada 1♦-ga, mitte passida. Ja igatahes tundus niikuinii, et pikem risti on Westil – seega ka ♣E kipub temal olema. Seega lõikasin ristit ja kui see oleks näppu läinud, ei oleks ma sellest jaotusest siin kirjutanud.