15. jaanuar

Ja jälle on käes tavaline küsimus, kuidas seda lepingut võitma peaks. Kuna ärtus on mul surnud kaks tihi, on vaja saada juurde neli tihi padast ja kolm ruutust (♣K-st pole kasu, sest kui ma seda üritan lahti mängida, võib vastane ise oma risti lahti lüüa või siis panna ässa ette, mängida lahti ärtu ja saada ruutus sisek pika ärtumasti juurde). Ruutu on hea ja tihe, kuid selleks, et topeltlõikuse jaoks kaks korda lauda saada, napib mul sisekuid (nagu ülal mainitud, siis ♣K selleks kasutada ei maksa).

Reaalselt on valida nelja mänguplaani vahel:

Plaan A – käia teisel tihil väike pada ja lõigata soldatit (huvitav, kas on olemas võimalus, et Nord paneb Sx-st või Sxx-st selle vahele, blokeerides sel moel masti?). Kui see lõige istub, siis on hästi, kui ei, lõpeb agoonia kiiresti. Leping tuleb välja (jättes välja geniaalse vahelepaneku variandi), kui ♠S lõikub (va. singel soldat) ning vähemalt üks ruutupilt on lõikes või on Nordil ♠S singlis ja Südil on mõlemad ruutupildid või maksimaalselt duubelruutu ühe pildiga või ♦xxx

Plaan B - tõmmata kõrge pada ja käia ♠10 – ning kui ♠S kukub, siis on ♠9 näol sisek olemas. Selle plaani varjukülg on aga see, et kui ♠S ei kuku, peab lepingu võitmiseks ruutus piisama ühestainsast lõikest JA pada jagunema 3-3 (muidu ei saa nelja padatihi kätte). Leping tuleb välja kui ♠S on singlis või duublis ning üks kahest ruutupildist on lõikes või pada jaguneb 3-3 ja Südil on mõlemad ruutupildid või maksimaalselt duubelruutu ühe pildiga või ♦xxx

Plaan C - Instinktiivselt tundub kõige parema ja lihtsama plaanina loobuda lisasiseku leidmise katsest ja mängida sellele, et ühest ruutulõikusest piisab – st. tõmmata kõrge pada, minna padaemandaga lauda ja seejärel tulla lauast ♦9-ga, ning õnnestumise korral jätkata masti ja lõpuks kui peaks ♦S-ga lauda saama, otsustada, mis padaga pihta hakata. Ja kui mast oli 4-1 vastas, siis lihtsalt loota, et ♠S kukub. Plaan töötab siis, kui Nordil on Hxx ja Südil Hx või mõlemad pildid on lõikes, ees on singelpilt või taga duubelmarjas. See plaan võidab,
kui ♠S on singlis ja üks kahest ruutupildist on lõikes;
kui ♠S on duublis ja lõikes on mõlemad ruutupildid või maksimaalselt duubelruutu ühe pildiga või ♦xxx;
kui pada on 3-3 või 4-2 soldatiga Südi käes (siis sa pead pada seisu hiljem ära arvama) ja lõikes on mõlemad ruutupildid või maksimaalselt duubelruutu ühe pildiga või ♦xxx;
kui Nordil on padas singel kliber ja lõikes on ruutu singel- või duubelpilt või KEx või xxx;
kui Nordil on pada singelkliber, lõikes on ♦KExx(x) ja ♣Ä asub ♣K ees (sel juhul saad sa mängida tempodega nii, et saad kätte 4 pada, 2 ärtut, 2 ruutut ja risti – käid ♦9, kui see kaetakse, võtad ässa ja käid ♦10 – kui see võetakse, siis tekib sul ♦S näol lauda sisek, mida saab kasutada pada lõikamiseks, kui peetatakse võid jätkata ♦8-ga. Kui see samuti peetatakse, siis käid vastu ♣K ja kui äss on ees, saad koguni 10 tihi!)

Plaan D – tõmmata kõrge pada ja käia väike ruutu vastu lauda, mängides tagakäes oleva singel- või duubelpildi peale. On olemas veel ka „kliendist“ sõltuvad variatsioonid – vastase vastu, kes teisest käest duubelpildiga peale hüppaks, võib teisel ringil ka lõikust proovida, kui ta väikese mängib. Võidad siis, kui

♠S on singlis ja üks kahest ruutupildist on Südil;
♠S on duublis või pada 3-3 ja Nordil on maksimaalselt duubelruutu ühe pildiga või xxx või renoo ; Nordil pada singelkliber ja ruutu singel- või duubelpilt või xxx.

Rehkendasin natuke tõenäosusi (seda ma siia üles riputada ei viitsi, kuna läheks liiga pikale, aga isegi kui ma valesti rehkendasin, siis suurusjärgud on suhteliselt hästi paigas) ja leidsin, et plaanide eduprotsendid vaakumis on järgnevad:

Plaan A (lõigata ♠S-t) – 37,3%
Plaan B (kõrge pada ja ♠10 pildi alla) – 33,1%
Plaan C (kõrge pada ja väike pada pildi alla) – 32,9%
Plaan D (kõrge pada ja väike ruutu) – 20%

Plaanide C ja D puhul võtsin eelduseks, et mängu käigus mänguplaani ei muudeta, kuigi mõlemal juhul ollakse veel otsustuskoha ees (C puhul padas ja D puhul ruutus ja padas mõlemas), kui eeldada, et otsustuskohtade vahel valides panna 50% täppi, siis tõstab see plaani C tõenäosust ca 1,5% ja plaani D tõenäosust ca 6,5%.

Nagu ma ütlesin, siis see on asjade seis vaakumis. Reaalselt on sul aga laua taga kasutada informatsioon, et mitte ülemäära agressiivse stiiliga vastane pakkus 1♥ vahele (ja tegi seda lahja mastiga) ning teine vastane ei toetanud. Sellest tulenevalt on väga suure tõenäosusega vähemalt üks ruutupiltidest taga ja kuna Nordil on vähemalt kaks ärtut rohkem kui Südil (võib-olla isegi neli!), siis on tal ka tõenäoliselt lühem ruutu – ja see muudab asju oluliselt, kuna kooskõlas nende faktidega muutub järsku Plaan D oluliselt meelitavamaks kui varem.
Sestap peale põgusat kaalumist käisin käest väikese ruutu (oma häbiks pean tunnistama, et jätsin kõrge pada tõmbamata, seega elimineerides täiendavad 2,5% oma niigi nappidest šanssidest), mis võetigi tagant emandaga ja käidi ärtu lahti. Nüüd ♠Ä, pada laua emanda alla ja ruutulõikus. Paraku oli kogu jaotus järgnev:



Käisin siis lepingu kaheta, teises toas oli vastane läinud rahulikult Plaan C peale mängima ja lepingu ära võitnud, töötanuks ka Plaan B või Plaan D seisu ümberhindamisega (ja iroonilisel kombel parima vaakumtõenäosusega Plaan A viiks lepingu kiiresti taha). Üldse olin ma kogu saalis ainuke, kes 3NT taha käis – mitte et mul selle pärast nüüd otseselt piinlik oleks, sest ma olen seniajani kindel, et kui võtta arvesse vastaste pakkumine, on Plaan D selles jaotuses parim.