1. aprill

Täna siis esmaspäevasest klubist järjekordne nali teemal „harva ette tulevad olukorrad“.

Nimelt avan esimesest käest kallis odava vastu 1♦, leht on umbes selline:

♠ x
♥ ÄSx
♦ ÄSxxxx
♣ xxx

Vastane pakub sellele peale 1NT ja Leolt tuleb 2♣.

Mainin siis vastastele reipalt, et „Kui tahate, võin seda alertida!“. Selle peale PPV küsib, et miks ma seda alertida tahan. Teen siis suu lahti ja hakkan juba ütlema, et „naturaalne, mittesundiv“, kui ajusopist tuleb mingi häiresignaal ja saan viimasel hetkel sõnasabast kinni.

Nimelt turgatas mulle pähe kokkulepe, et 2♣ pakkumine selles seisus lubab meil vähemalt 4-4 kallismaste (ristimast on nõrkadele ja kui meil ongi ristit hea mängida, siis on ilmselt vastastel hea mängida mõnda muud masti, kust nad võivad kergesti rohkem punkte saada kui trumbita mängides).

Mainisin seda siis vastastele ja PPV passis. Nüüd oli mul uus häda – kuna mingeid järgnevusi kokku räägitud ei olnud, ei teadnud ma, kas 2♦ on selles seisus naturaalne või palub valida parem kallis, mis tähendab, et kui ma pakun 2♦ ja Leo valib 2♠, siis oleme me sügaval savis. Otsustasin siis ikkagi oma ruutu ära pakkuda ja minu kergenduseks järgnes kolm passi.

Lauda pandi

♠xxxx
♥Exxx
♦x
♣KExx

nii et Leo oli igaks juhuks end kindlustanud ka minu võimaliku unustamise vastu ja hankinud ka risti masti.

Kaitse oli hea, nad mängisid lahti oma ristilöögi ja võtsid lepingu üheta (3 trumpi ja tihi igas muus mastis), kuid meie jaoks oli hea uudis see, et vastastel seisab 2♠, millest kaitsepakkumine nad maha võttis. Märkelehte kontrollides selgus, et saime sellest jaost täpselt 50% ja veel veidram oli tõsiasi, et kaitsku vastased seda lepingut, kuidas tahavad, sellest, kas 2♦ tuleb välja või läheb üheta, ei sõltu mitte kõige vähematki: ülejäänud tulemused vastaste liinis olid vähemalt 110, kõik tulemused meie liinis olid vähemalt 100, nii et 2♦ täpselt (+90) või 2♦ üheta (-100) teeb täpselt sama välja.