Markuseturniiri võistkondlikult turniirilt:
Jäin mängima 4♠ lepingut, kui PPV oli lubanud tugevat lehte ja ruutumasti, ning VPV käis välja mingi keskeltläbi kopsaka ruutukliberi:
♠ ST7x
♥ Exx
♦ Kxx
♣ Kxx
♠ KE9xxxx
♥ Kx
♦ Äx
♣ xx
Hea uudis oli siis see, et ristit avakäigust läbi ei lõigatud, kuid ristikadujat ei ole endiselt mitte kuhugi visata. Kõige lihtsam variant oleks leida Ostilt ♥Ä duublis ja sellest mööda käia ning seejärel alla kukutada, aga seda on vist natuke liiga palju tahetud. Samas ma panin tähele, et kui Westil on ruutus duubel (või Ost piisavalt hajameelne/mõtlematu), saan ma lepingu väga huvitaval moel ära võita – nimelt Mortoni manöövriga, mis on kombineeritud sisseviskega, mis tekib „kaduja-kadujale“ mänguvõttest.
Avakäigu lasin käe ässani ja jätkasin ♠K-ga. Kummalgi vastasel üks trump oli ja äss oligi seal, kus pidigi, ehk siis Ostil. Too jätkas uue ruutuga, mille ma võtsin kuningaga (Westilt väike, mis viitas sellele, et tal oligi algselt duubel) ja käisin ärtut.
Seda ei tohi Ost ära võtta, sest see annaks mulle kaks tegijat, kuid kui ta mängib väikese ärtu, saan ma tihi ärtukuningaga, lähen padaga lauda ja käin sealt viimase ruutu, millele viskan ära oma ärtukaduja. Nüüd on käik Ostil ja tal on võimalik käia ristit, mis annab tihi ♣K-le, ruutut, mis läheb topeltlööki või ärtut, mis annab tihi ♥E-le.
Ühesõnaga imeilus – võtmetähtsusega liigutus on see, et sa ei tohi ruutut ennatlikult ära elimineerida, sest see on su ainuke väljaviskekaart.
Kahjuks rikkus muidugi Ost suurema osa ilust ära, hüpates väiksele ärtule ässaga peale (Äxx-st).
Sunday, April 25, 2010
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment