26. aprill

Markuseturniiril avas partner odavas tsoonis 1♦ (kui ühtlane, siis 14-16) ja mina sain imetleda järgmist kaarti:

♠ xx
♥ xx
♦ x
♣ ÄKET9xxx

Nojah, väga tore, aga ikkagi mida sellise värdjaga pakkuma peaks? Teises toas otsustas vastane praktilise 3NT kasuks, mõtlesin ka sellele variandile, aga otsustasin siiski releetama hakata.

_____1♦
1♥___3♥ (maks, 4♥ ja 5+♦)

Leidsin, et 3NT ma ikkagi mängida ei taha (kangastus variant, et partneril on ristirenoo ja samas võib tal lihtsalt neli tippu olla ja 12 tihi varrest või lõikest või vähemalt avakäigust)

3♠___4NT (oligi 4-4-5-0)
6♣

Kuna mul ei ole muid reaalseid võimalusi 6♣ mängidasiis tuli see kohe ära tellida (kui saan ässaküsimisele vastuseks 5♠ või 5NT, siis küsib 6♣ edasi), 5♣ signoffi teha ma ka ei saa, sest esiteks oleks see ässaküsimine ja teiseks ei ole kuue jaoks partnerilt ka ülearu palju vaja.

Nüüd siis nägin kõigepealt kuidas Leo jupp aega piinles ja luges näppudel astmeid kokku (et kas ta ikkagi ON mulle ristirenood lubanud või on ta midagi valesti vastanud). Jõudis siis järeldusele, et tema pakkumised on õiged ja kui ma olen millestki valesti aru saanud, siis on see täiesti minu mure ja passis minu kergenduseks läbi. Huvitav, kas antud seisus võiks teine vastane kontraga gämblida, et veel toita Luksi kahtlusi toimuva suhtes?

Jäin siis 6♣ mängima, avakäiguks tuli (õnneks) pada ja lauast vaatas mulle vastu:
♠ ÄKEx
♥ Kxxx
♦ Kxxxx
♣ -

Mängisin kolm padatippu ära, keegi ei löönud ja viskasin oma ruutukaduja. Seejärel lõin ruutu kätte, tõmbasin trumbid (jagus seegi) ja käisin ärtu vastu kuningat. Kui seegi tihi sai, oligi leping kodus.
Selle peale nägin, kuidas üks vastastest partneri peale mõnevõrra kurjaks sai. Selgus, et tollel oli avakäiku tehes kaks ässa käes olnud, kuid sellest hoolimata valis avakäiguks kolmanda masti. Antud põhjendus oli muidugi väga originaalne: ta nimelt ei olnud seletust korralikult kuulanud ja fikseeris ära, et lauda tuleb 5-4-4-0 jaotus. Aga see jäi fikseerimata, et lauda tulev renoo on trumbis ning seetõttu arvas ta, et üks ta ässadest lüüakse niikuinii kinni ja seetõttu valis „ohutu“ avakäigu.
Kui ta olekski oma ässad ära võtnud, oleksin ma sellest hoolimata skoorinud 5 IMPi võrra paremini kui teine laud, kus hoolimata ristide paiknemisest varjatud käes, Lemps ja Olaf seda masti ei käinud ja väljamängija piirdus kuue tihiga.