3. märts

Maksipaarikas toob vahel välja uskumatu ahnuse, seda isegi minus. Esmaspäeval oli Tartu klubis paljude huvitavate jaotuste seas selline, kus mul oli käes:

♠ ÄKEx
♥ Äxxx
♦ ÄKx
♣ xx

ja hakkasin releetama, selgitades partnerilt välja 1-4-3-5 jaotuse, ühe ässa, kaks kuningat (♥+♣ või ♠+♦) ja kaks emandat (♥+♣ või ♠+♦) – ühesõnaga sellise lehe:

♠ x
♥KExx
♦xxx
♣ÄKExx

Sisuliselt on nüüd 13 tihi ärtumängus lugeda (eeldusel, et trump jaguneb 3-2 või tuleb kuidagi muul moel kotti ja ma saan ühe löögi teha) ja Tartu klubis (tegelikult suvalises Eesti klubis või GP-l) ei saa 7♥ mängimine kuidagi halb olla, kuid ma olin natuke ahnem ja ei mõelnud variandile „mis saab, kui ristis viit tihi ei ole“ ja panin 7NT – nagu ma ei mäletaks, kui ma kunagi Tallinna festivali paarikal maksi põhjaks keerasin, kui 7♣ asemel 7♥ või 7NT mängida proovisin.

Ega see leping NII kehv nüüd ei olegi – kui risti on 3-3, on see kohe väljas (36%), kui partneril juhtub olema ♣S, siis sisuliselt kah, kui tal on ♠S, ei ole see kehvem kui 7♥ ja kui tal on ♣10, on leping juba üle 50%.

Nagu arvata oligi, ei olnud Leol ühtegi soldatit ega ka mitte risti kümmet. Halb uudis oli see, et risti jagunes 4-2 vastu, hea uudis aga see, et neljase ristiga oli samas käes viiene pada ja tekkis pada-risti sund. Maks küll laekus, aga risk oli mõttetu – ülejäänud kaheksast paarist olid vaid kaks (Maarja-Andres ja Kaldamäed) 7♥ ära pakkunud, 3 paari mängisid 6♥, 2 paari 6NT (üks 12, teine 13 tihiga) ja 1 paar jäi geimi.