25. juuni 2024 - avakäigukontra tagasilöögid

 

EMi teise võistluspäeva veidram jaotus oli 3. vooru matšist Šotimaa vastu – ja tänapäeval ei juhtu enam sageli, et pärast jaotuse lõppu ma pean skoori vaatama, sest ma ei tea, mis see on...

Jagu järgnev

Saal enamasti mängis ärtut, kas õnnestunult nelja (13 korda) või ebaõnnestunult  kuut (15 korda), üks paar jõudis 6NTsse. Meie laual käis aga pakkumine nii:

 

Leo 1♣ avang oli tugev, mu 1♠ lubas ühtlast lehte ja edasi tegi Leo releesid, ning kui ta 3♣ releena pakkus (mina olin lubanud selleks hetkeks 8-11 ja 44 kallid), pani West sellele loomuliku avakäigukontra. Leo õnneks oli mul täpselt see jaotus, mida näitas rekontra (kui ma passin, siis tema rekontra olnuks seniste kokkulepete järgi uus relee) ning tõenäoliselt oli see üks ta elu rõõmsamaid passe (meil on rohkem trumpe kui vastastel ja 28+ punkti).

Mängida siin väga midagi ei olnud, kiire +2 ja 1040 punkti, teise toa 450 vastas 12 IMPi meile. Hoolimata tulemusest, arvan, et vastane tegi õigesti, et kontreeris (kontra töötas ka ses suhtes halvasti, et pärast seda Leo enam kindlasti slämmi ei paku). Mõlemad kallismastilepingud juba olid minu kätte keeratud ja šanss, et partner on avakäigul, päris suur...

20. märts - mõnikord juhtub asju, mida on keeruline mõista

Kunagi ammu-ammu, kui ma Jaanus Maega paaris mängisin, „süüdistas“ ta mind, et ma tegelen vastaste hüpnotiseerimisega, sest muidu pole ju võimalik, et nad valivad kaitses minu jaoks sobivaima plaani.

Ma küll oma teada millegi sellisega ei tegele, kuid kohati on tõesti keeruline laua taga toimuvat millegi muuga seletada. Nädalavahetusel A-Liigas leidsid aset sellised asjad, millest üks oli halenaljakas ja teine lihtsalt naljakas. Kusjuures vastased olid täiesti tasemel mängijad.

Asitõend 1 (jagu pööratud):

Mängisin ühepoolse pakkumise 1NT (10-13) – 4♥ järel lootusetut geimi, mis muutus veelgi lootusetumaks, kui vastane sikutas välja ♠K avakäigu:

♠ÄT

♥73

♦ST83

♣KE762

♠75

♥KES9864

♦E72

♣5

Kuna viis tihi on minemas ja reaalselt mingeid šansse lepingu võitmiseks ei olnud, leidsin, et mingi häma võiks ju ometi püsti panna ja peetasin avakäigu (et imiteerida, nagu ma kavatseksin padu lauda lüüa). Vastane jätkas uuesti väikse pajaga ässa alla ja ma jätkasin lauast ruutuga. Nüüd hakkas „juhtuma“ – teine käsi pani ♦K ette – ja avakäija võttis selle ässaga üle, et mu trumbid kokku lasta; ♥Ä - ♥ järel võisin paraku kaardid avada: ristikaduja läheb laua ruutule… Selgus muidugi, et väga vahet polnud, teises toas suutsid Sven-Vasja kuidagi 4♠ ära võita.

Kogu jagu:

Asitõend 2: see oli meie jaoks A-Liiga viimane jagu.

Meie tsoonis, vastane mitte, mina teisel käel, esimene käsi avab ette 2♠ ja mina vaatan otsa lehele:

♠EST983

♥KES3

♦T9

♣8

Trahviks kontreerida ei saa, sestap passisin ja kui kandik tagasi jõudis, nägin, et Leo oli viimaselt käelt võidelnud 3♦-ga. Mõtlesin põgusalt, et kas peaksin 3NT panema, aga see tundus natuke optimistlik, nii et passisin. Kui kandiku teisele poole ekraani saatsin, jõudsin veel mõelda, et „huvitav, kui 3♦ kontra saab, kas ma passin, pakun 3NT, või äkki hoopis 3♠“, aga kandik tuli tagasi märksa sõbralikemate uudistega: vastane oli leidnud, et ta võitleb 3♠-ga! Seda kontreerisin juba mõnuga…

Kogu jagu oli järgnev:

Lahtise kaardiga võib väljamängija saada küll 5 tihi, Martin Maasik suutis isegi sama pakkumise järel mingil imetabasel moel 7 kokku saada, aga meil käis kaitse nii, et käisin ♠E avakäigu, teisel tihil lõikas väljamängija ♣K-le näppu ja Leo käis ärtu läbi. Ning nüüd oligi seis selline, et kui tolm hajus, siis oli tihide arv 10:3 meie kasuks ja osamänguvõitlusest laekus 1400…

19. jaanuar

Nädalavahetusel õnnestus täita üks lünk oma bridžialases CV-s – nimelt puudus mul Eesti paaride meistri tiitel. Varasemast oli mul ette näidata vaid kolm hõbemedalit ja viimasel kahel aastal ei olnud ma vaevunud sel turniiril üldse osalema. Seekord mängisime Leoga üsna head bridži, eelvoorud küll väga ei õnnestunud ja finaali läksime 11. kohaga, kuid finaalis näitasime (üldiselt pigem) head ja agressiivset mängu ja lõpuks „tuli ära“. Loomulikult pani meile raskel hetkel õla alla Fortuuna, kes vähemalt ühe meie käkerduse nii ilusti ära silus, et ainult imesta.

Jagu ise oli viimase 10-jaotuselise segmendi esimene. Enne seda olime me üldtabelis 2. kohal ja vastasteks olid 4. kohal paiknevad Rummel-Kalma.

Jagu 49, tsoonis pole keegi. Leo avas teiselt käelt 3♠ (meie stiil: võib ka kuuene olla, kuid siis peab tegemist olema hea mastiga) ja mina vaatasin otsa kollektsioonile:

♠-

♥E3

 ♦ÄKES2

♣ÄKT876

No mida teha? Tagantjärgi tundub kõige mõistlikum 3NT blastimine – ehk on partneril ärtu pidur või pool või vastastel on ärtu 4-4 või nad ei saa avakäigule pihta (viimane on pigem soovmõtlemine, kuid mine tea). Aga no kartsin.

4♠ on ka variant – kui ma teaks, et partneril on seitsmene pada, siis võib-olla seda prooviksingi, sest seal on suurem šanss, et vastane ärtukäiku ei taba ja siis on šansse ka äraviseteks – aga jälle väga ei taha…

4 odava pakkumisega on see halb lugu, et see on meil – vähemalt minu mälu järgi – cuebid. Seega ka see ei ole variant ja ma pidin pakkuma 5 odavat. Iseasi, et kumba?

Kuigi risti on pikem, leidsin, et 5♦ on parema šansiga – kui partneril on ruutusid ja ristisid ei ole, siis 5♣ ei tule, kuna ristis on kadujad. Kui partneril on ristisid ja ruutusid ei ole, siis on 5♦-l variante, kuna mul on neli tõmmet ja risti võib ka kokku tulla. Seega tellisin 5♦. Teiselt poolt ekraani tuli kandik tagasi 5♥-ga (mida vastane kontreeris) ja ma tegin loogilise järelduse, et Leo võttis mu pakkumist voidwoodina. Tundus, et 6♣ sisse toomine ei ole hea variant ja ütlesin 6♦, mille peale Leo jõudis tõdemusele, et ilmselt 5♦ oli siiski naturaalne ja passis.

Avakäiguks tuli tellitud ärtu ja avanes laud:

♠KE98763

♥K97

♦T8

♣5

Nii et ühesõnaga tundus, et asi on väga halb, eriti kuna partneril oli see ärtupidur. Kui ma panin lauast üheksa ja kolmas käsi mängis soldati, siis tundus elu järsku märksa lootsurikkam, ning seoses mitmete heade istumistega ujuski leping lõpuks välja.

Nagu näha, siis lahtise kaardiga võtaks trumbikäik slämmi taha, ilmselt reaalses elus töötaks ka ärtuäss avatihil ja trump tagasi – mul on seejärel valida, kas ma mängin pajale (nõuab pada 3-3 ässaga lõikes (või ST duublis) ja trumbi 3-3 või ristile, mis nõuab risti 3-3 (või ES duublis) ja trumpi mitte hullemini kui 4-2, ning seekord töötab see kehvem plaan.

Igatahes sel hetkel ma sain aru, et ilmselt saatus tahab, et me Luksiga selle turniiri võidaksime – ning kui me nägime lõpptulemusi, siis selgus, et sellel jaol oligi medalite jagamisel suur kaal, nimelt kui meie võitsime, siis Rummel-Kalma platseerusid hõbedale ja ma pole küll täpse arvutamisega tegelenud, kuid kahtlustan, et slämmi tahaminek oleks need kohad vahetanud: kui praegu me teenisime 24/24, siis -1 oleks andnud 3/24.

17. juuli

Kui head kokulepped on abiks, on hea õnn (ja süsteemikirjelduse olemasolud) umbkaudu sama tähtis.

Pärnu võistkondlikul tuli samas matšis ette selline olukord (meie kallis, vastane odavas), et Leo avas  1♥, PPV kontreeris seda ja mina vaatasin otsa lehele:

♠E

♥xx

♦Sxx

♣KTxxxxx

Tegin siis 2♠ pakkumisega ülekande ristisse, Leo alertis ja VPV küsis pakkumise tähendust, millele Leo pärast hetkelist arupidamist vastas, et „peaks olema kutsuv kuuese pajaga; mingites seisudes on selline pakkumine risti, aga siin saab risti ülekande ka madalamal teha ja seega ma käsitlen seda pakkumist naturaalsena“.

Vaadates tsoonsust käisid mu vaimusilmast läbi igasugused neljakohalised kahe nulliga lõppevad miinusmärgilised numbrid, kuid minu üllatuseks järgnes Leolt hoopis 3♥ ja see jäigi mänguks. Nimelt  oli talle kätte jagatud:

♠x

♥ÄKExxx
♦Ex

♣Sxxx

Enne avakäiku muidugi hoiatasin vastaseid, et ma oma arust tahtsin ikkagi risti ülekannet teha ja otsisime välja ka meie süsteemikapsa, mis kinnitas Leo versiooni toimunust. Seega tuli kohtunikul nentida, et vastased olid saanud õige seletuse ja see, et mu leht ei vasta mu pakkumise tähendusele, ei ole iseenesest kriminaalne, kuna kõik muu on toimunud illegaalse informatsioonita. Nii oligi vastane 6-5 pajaklapist maha võetud (kuigi mõlemad kahtlustasid täiesti õigustatult, et meil mingi jama toimub, ei olnud neil väga midagi pihta hakata) ja saime +140 teise toa +450 vastu. Ma enam ei tee…

Kiita tuleb ka kohtunikuna tegutsenud Saarlast. Kuigi otsus oli suht automaatne (vähemalt minu jaoks, ma olen ennegi süsteemi ära unustanud), viitsis ta reeglitest välja otsida ka konkreetse koha, mille läbi sellist olukorda menetletakse.

30. märts

Käisin nädalavahetusel Läti võistkondlikke meistrivõistlusi mängimas – ja tiimis Maksi, Bruno Rubenise ja Maris Matisonsiga õnnestus saada esikoht. Võistluste formaat oli kuue võistkonnaga kahekordne ringsüsteem, 20-jaotuselised matšid, mis olid jagatud kaheks poolajaks, poolaegade vahel toimus vastaspaari vahetus.

Teise ringi kolmas matš oli väga sürrealistlik. Võistkonna „Optimisti“ (Romanovskis-Uljanovs-Reiters-Timofejevs-Purgailis-Zarumba) vastu võitsime esimese poolaja 10 jaotust IMPidega 80:1. Teise see-eest kaotasime 1:39 – nii et paras korvpall.

Esimese poolaja viimases jaotuses sattus vastane õnnetul kombel miini otsa.

Tsoonis kõik, partner avab 1♠ ja vastane pakub vahele 2♣, ning sul on käes:

♠Ä9
♥S5
♦ÄS9632
♣E73

Mida teha?

Meie loo kangelane valis mittesundiva 2♦ ja järgneski kaks passi – kuid ülepakkunu otsustas veelkord võidelda ning võttis asja kontraga üles. Mida nüüd?

Seekord tundus, et sobiv hetk on näidata oma lehe tõelist iseloomu rekontraga – ning pärast seda järgnes kolm passi ning kui tolm oli hajunud, tuli vastaste liini märkida 1000 punkti – seda hoolimata sellest, et partneril oli ruutus duubeltoetus.

Kogu jagu oli järgnev:

              ♠64

              ♥843
              ♦KET85

              ♣854

♠Ä9                         ♠KS872

♥S5                         ♥KT72

♦ÄS9632                 ♦74

♣E73                       ♣Ä6

               ♠ET53

               ♥ÄE96

               ♦-

               ♣KST92

Tõe huvides tuleb mainida, et lahtise kaardiga saab kaod minimeerida ja piirduda üheta mänguga (ehk siis -400). Huvitav, kas Ost peaks halba aimama ja kui Nordilt tuli rekontrale pass, siis põgenema 2NT-sse?

3. märts

Eile paarikal pakkusid vastased meie vastu slämmi järgmiste lehtedega:

♠ÄT6
♥ÄK3
♦S865
♣Ä86

♠ES98754
♥S
♦4
♣KT93

Pakkumine käis neil lihtsalt: 3♠ - 4♣ - 5♣ - 6♠. Ühesõnaga slämmiks oli vaja kolme asja:

A) et Südil oleks ruutukontroll  - Nord seda pakkumisest kuidagi ei tea (piisab ka sellest, kui vastane avakäigule pihta ei saa)

B) et trumpkuningas lõikuks

C) et risti õnnestuks kadujata lahendada.

Loomulikult kõik see toimiski, sest jagu oli järgnev:

            ♠ÄT6
            ♥ÄK3
            ♦S865
           ♣Ä86

♠K2                    ♠3

♥T8652              ♥E974

♦KET                 ♦Ä9732

♣542                   ♣ES7

           ♠ES98754
           ♥S
           ♦4
           ♣KT93

Pärast ruutukuninga avakäiku ja ruutu jätku saab väljamängija kaks korda trumbiga ja ärtuga lauda ning Ost jääb trumbitõmmetele odavmastides sundi. Hea mäng kompenseerid kehva pakkumise ja meile auhinnaks baranka. Ei aita ka ristikäik teise tihisse – sellele saab väljamängija mängida ässa, lüüa ruutu, trumbiga lauda, uus ruutulöök ja trumbid lõpuni, ning lõpuks ärtuga lauda minnes tekib täpselt sama sund. Ehk siis nagu Puuk selle kohta ütleks: „tüüpiline meie õnn…“

21. oktoober

Kuigi ma olen ilmselt juba peaaegu kõigile sellest jaotusest rääkinud, otsustasin ikkagi selle ka plogis jäädvustada. Millegagi tuleb ju ometi selgitada, et me Eesti paaride karika, kehva mängu kiuste, ära võitsime – ja ilmselgelt saab seda selgitada õnne üleküllusega.

Aset leidis see jagu seega siis Pärnus, Eesti paaride karikavõistluste kuuendas voorus. Leo avas esimeselt käelt (meie odavas, vastane kallis) nõrga (10-13) 1NT-ga ja mina vaatasin otsa sellisele lehele:

♠E5
♥9
♦985
♣KST6532

Loomulik tegutsemisviis oleks pakkumine maandada 3♣-sse, lootes, et vastased ei sekku, aga ma leidsin, et võiks proovida teha „midagi huvitavat“ ja pakkusin 3NT. Eeldasin, et me niikuinii opereerime miinustsoonis (jõuülekaal on vastastel ja kalleid meil ei ole) ja seega võib väike segaduse külvamine abiks olla. Kui vastased kontreerivad, siis taandun 4♣-sse ja loodan, et midagi väga hullu ei juhtu. Minu pool ekraani olnud Aivar Tihane põrnitses seda pakkumist küll jupp aega, aga reageeris ikkagi passimisega ning 3NT jäi mänguks.

Kogu jagu oli järgnev:

Nagu näha, oli Leol ideaalne kaart – kolm ässa ja pidur neljandas mastis – ning selgus, et geimi võitmiseks on vaja ainult risti mast kotti tuua. Ei tea, kas Aivari mõttepaus oli ka Leole kohale jõudnud või mingil muul põhjusel, igatahes ei raisanud Leo jaotuse mängimisel eriti aega – võttis avakäigu ♦Ä-ga, seejärel tõmbas ♣Ä ja käis väikese risti kümne alla. Täpne mäng ja +400. Eriti magusaks muudab asja see, et teises liinis seisab 4♥ - meil on saada vaid kolm ässa ja sellega pidu lõpeb. +10 IMPi saali vastu.

15. oktoober

Lisaks juba kirjeldatud slämmijaotusele tuli Kosices ette veel kaks veidrat viigijaotust.

Läti vastu matšis (5. voor) kuuendas jaotuses avas Leo Südist nõrga 1NT-ga ja vastas mu Staymanile 2♥. Nüüd pakkusin ma 3NT – arvates, et ma luban sellega neljast pada ja FG lehte (2NT lubaks kindlasti neljast pada ja kutsuvat). Leo samas ei olnud selles kindel ja arvas, et kui ma tahaksin neljast pada leida, võiksin ma 2♠ relee teha ja passis 3NT läbi. Jäigi tuvastamata, kas meil mõni varasem kokkulepe selle seisu kohta on, aga igatahes nüüd leppisime kokku, et see järgnevus ei luba neljast pada ning vaadates pada istumist konkreetses jaotuses, ei saanud me õnne puudumise üle kurta. Siinkohal andis 1NT tõkestav efekt tagasilöögi – kui avada 1 odavaga, saaks West oma pajaga rahulikult üle pakkuda ja võtaks meid klapist maha. Lätlased jõudsidki samuti 3NT-sse ja jagu jäi viiki – aga kurioosseks muudab asja see, et ka nemad mängisid nõrka 1NT-d ja suutsid dubleerida meie pakkumiskäigu!

Võistkondliku turniiri 2. matši viimases jaotuses mingi Poola tiimi vastu jälle tuli ette selline jaotus:

Avasin Westist 1♦-ga ja Nord kontreeris väljavõtuks. Leo ei saanud oma ruutuduubliga hästi rekontreerida ja alustas sundiva 1♥-ga ning minu 2♦ peale jätkas pakkumist 3♣-ga (uus mast ja sundiv, või nii…). Ma pean tunnistama, et ma kaalusin selle pakkumise tähendust pikalt ja põhjalikult – ning panin siis rohelise pakkumiskaardi lauale, kuna leidsin, et kui ta mind tõesti sundida tahaks, siis oleks tal olnud variant alustada rekontraga (kuigi lühike ruutu võib teda tõesti pidurdada) või siis pakkuda teisel ringil 2♠, mis kindlasti ei ole naturaalne ja kindlasti on sundiv. Nagu näha juuresolevalt karikatuurilt, oligi see viimane leping, mis välja tuleb. Paraku oli ka vastaspaar pakkunud sama inspireeritult (või inspiratsioonivabalt) ja pidurdus samuti kolmes ristis. Jagu taas viigis.

21. märts

Nagu eilsest postitusest näha, on bridž puhas skillimäng, õnne pole üldse vaja. Esmaspäevaõhtuse viimase jaotuse juures oli hea tulemuse saamiseks vajalik „osav“ ajastamine pakkumises. Jagu järgnev, mina Südis.

	♠ET8x ♥Ä9xx ♦E9 ♣ÄTx
♠S6xxx ♥Tx ♦S8xx ♣xx	E, NS	♠Ä9 ♥E8xx ♦Kxx ♣Kxxx
	♠K7 ♥KSx ♦ÄTxx ♣ESxx

E_______S_____W_____N
1NT___pass____2♥____pass
2♠_____DBL___pass…

Osti 1NT oli nõrk, aga ma ei pannud alerti tähele (ja Leo mainis, et tema ka mitte) ning sestap ma passisin. Kui ülekanne oli tehtud ja vastu võetud, siis tuli mulle meelde, et vastased vist mängivad odavas nõrka NT-d ja küsisin selle üle – ja leidsin, et midagi võiks mu lehega siiski pakkuda. Kuigi neljast ärtut ei olnud, valisin kontra ja see, et Leo selle läbi passis, mind väga õnnetuks ei muutnud. ♠K letti ja järgnenud manööverdamise käigus õnnestus väljamängija kolme tihi peale piirata ning 1100 õigele poole kirjutada (800-ga peaks olema võimalik piirduda, aga ega seegi õnnelikuks ei tee, eesmärk oli 500-ga pääseda).

Huvitav on see, et kui ma ei oleks 1NT-d maha maganud ja oleksin juba seda kontreerinud, siis oleks vastane tõenäoliselt trammi alt ära saanud – naturaalse 2♠ põgenemise peale ei ole ma kohustatud uuesti kontrat panema (eriti selles tsoonis) ja seega peaks Leo oma lehega midagi ette võtma (kontra või 3NT). Kui aga vastased kasutavad ülekandeid, siis oleks tramm muidugi jälle päevakorral (kõigepealt kontra 2♥ peale ja siis 2♠ peale otsa). 

28. november

Laupäeval mängisin individuaalturniiri koodnimetusega „Hannu-40“. Lisaks sellele, et tegu oli individuaaliga, oli Hannes otsustanud turniirile natuke vinti peale keerata sellega, et tellis guljašimaitselised jaotused (kuigi seal oli ka suht tavalisi sees). Kuskil võistluste poole peal antigi mulle partneriks Puuk ja esimesse kätte elajaloom 7-6 kallismastidega (meie kallis, vastane odavas).

♠Txxxxxx
♥KEST8x
♦-
♣-

Otsustasin, et passin soojenduseks ja edasi käis värk nõnda:

pass___1♦____pass___2♣
4♦____5♣_____5♥___7♣
7♥____DBL___pass…

Nagu näha, ebasoodsas tsoonsuses passinud käsi vastu passinud kätt suure slämmi tõkkesse.

Avakäiguks tuli ♠Ä, keerasin oma lehe lauda, peale mida Puuk teatas, et „sry, ma käin enne WC-s ära!“ (ja mu vasakul käel olnud Antonkov liitus temaga). Heitsin siis pilgu partneri kaartidele, seal vaatas vastu padarenoo ja viies ärtuäss (ja ühes odavmastis oli veel soldat), nii et leppisin avakäijaga kokku, et leping tuleb välja (kuigi Puuk veel igaks juhuks mängis paar käiku, et asjas veenduda). Ja oligi 11-punktine suur slämm kotis, päris haige värk…

15. veebruar

Polegi ammu kurtnud elu ebaõigluse üle. Neljapil otsustas vastane meile kohe esimese vooru lõpuks ämbri pähe tõmmata (võib-olla kättemaksuks selle eest, et kõige esimesemas jaotuses tegin passinud partneri ja kolmandalt käelt avatud 1♠ peale lehega

♠ E7

♥ST8765

♦T92

♣32

„taktikalise kaitsepakkumise“ 2♥. Kaitsesin ma sellega teadagi oma padaemandat ja partneri hüpoteetilisi punkte muudes mastides – kui vastane tuvastab, et ma mingi saastaga vahel olen, paneb ta ikkagi enamuse puuduvaid pilte mulle ja kui see ka ei aita siis padalühiduse ehk ikka (miks ma muidu sellise pakkumise teen?). Kuigi võib-olla annab see vastulöögi ja tädike eeldab, et mul ikka see ♠E on, kui ma nii pakun. Oli kuidas oli, aga vaenlane jõudis selle peale valesse slämmi (6NT 6♦ asemel) ja käis kolinal taha (kuigi sama saatus oli tabanud enamust, nii et midagi erilist me sealt ei teeninud).

Igatahes vooru viimases jaos (kõik kallis tsoonis) hankis meie aja kangelane endale kätte sellise mittemidagiütleva kaardi:

♠ÄT63
♥8732
♦E64
♣Ä7

Passis sellega ja peale kolme passi avas vaenlane (antud jaos siis mina) 1NT-ga (14-16). Järgnes esimene karm liigutus: 2♥ DONT. Kuigi ma austan agressiivsust, pean tunnistama, et mina selle lehega küll vabatahtlikult 1NT peale kallis tsoonis turgu ei tuleks. Viimaselt käelt, tõsi küll, balansseeriks küll, aga teiselt käelt jätaks selle otsuse siiski partneri hooleks.

Partner leidis oma lehest üles veel 3♥ tõste ja nüüd leidis tüüp, et tal on ilmselt tõesti maksimumväärtused (või koguni lisaväärtused?), mis õigustavad passinud partneri vastas geimi pakkumist. Vallo oleks tõenäoliselt asja „pakkumise pealt“ kontreerinud, meie oleme rahulikud inimesed ja seda siiski ei teinud. Lauda ilmnes:

♠5
♥ÄKT95
♦983
♣ES64

Ärtu jagus 2-2, ♣K oli lõikes ja ♦ÄK mõlemad emanda ees ja pea see 11 tihi niimoodi kotti tuligi. Meie õnneks olid veel kaks inimest sama manöövriga hakkama saanud, et vastaste kaartidega 4♥sse jõudnud, nii et paarkümmend protsenti me siiski saime. Teiste laudade detailid on mulle teadmata, aga ma kahtlustan kolmanda käe 1♥ avapakkumist ja mingis olukorras veel risti taaspakkumist.

Siit moraal: kui sul on ikka viiene odavmast, siis upgrade’i leht ära! Mul oli sedapuhku käes:

♠KE7
♥S4
♦ÄK7
♣K9853

ehk siis 16 pp ja 14-16 NT avapakkumise maks. Seega oleksin pidanud selle upgrade’ima 17-ks ühtlaseks, avama 1♣ ja vastased enam geimi ei paku (kui neil tugeva 1♣ vastu üldse kallismastidega sissetuleku variant olemas on).

27. september

Kuna ma oma -1100 olen juba põhiblogis kirunud, siis siin ma seda enam teha ei viitsi vaid alustan ühe jaotusega, millest on märksa meeldivamad mälestused.

Sattusin väikeriikide EMi lõpubanketil rääkima ühe sloveeniga, kes väitis, et Montenegro bridžiföderatsioonis olevatki üldse ainult need 7 liiget, kes tiimiga koos Ptuj'sse tulid ja selle kohta mängisid nad täitsa talutavalt. Järgmises jaos said nad väga hästi aru põhimõttest, et teravad lehed on head, aga kahjuks ei suutnud ebaklapi ilmnemisel piisavalt vara pidurdada ja jõudsid praktiliselt ühepoolses pakkumises 3NT-sse, omades üheksa punkti vastu üheksat.

5. juuli

Euroopa meistrikatel kostitati inimesi kohe esimeses jaotuses jõhkra naljaga.

Ise ma seda matši ei mänginud (Eesti - Luksemburg 25:3), aga sellest jaotusest rääkisid mulle nii Tiit ja Maks kui see tuli ka jutuks, kui ma Luksemburgi koondislase Ilkka Rennoga juttu sattusin puhuma ja ta kurtis oma kehva õnne üle, et meie omad jätsid suurepärase slämmi pakkumata, kus paraku kõik kehvasti istus. Ja nagu ma Pihlalt kuulsin, oli ta ka "koju Luksemburgi" (kuigi ta vist elab tegelikult Saksamaal, kui ma ta jutust õigesti aru sain) jõudes sama jaotuse üle natuke porisenud.

Meie alagrupis üldse pakkus 18-st paarist 9 väikese (üks neist ärtus) ja 2 suure slämmi - ega seitsegi teab mis paha leping ei ole - kui trump tuleb kadujata kotti ja ärtu ei ole 5-0, siis tuleb seegi välja.

18. juuni

Pärnu Suveturniiri võistkondliku esimene päev pakkus palju verelaskmist - esimeses voorus sai 8 jao peale laiali jagatud 64 IMPi, edasi läks küll natuke vaiksemalt: 42, 53 ja 28 IMPi vooru peale. Nagu arvata võib, siis jaod olid päris huvitavad, aga alustuseks üks selline, kus pigem nalja sai.

Käes oli mul:

♠ E97
♥ ÄK982
♦ KT93
♣ T

ja Leo avas pakkumise tugeva 1♣-ga! edasi käis asi nii:

1♣_____1NT (12+ 5+ kallis)
2♣_____2♥(5 pada ja ühtlane jagu või ärtu kõrvalmast)

Nagu kõik võivad aru saada, ei olnud mu 2 ärtu pakkumine mingi kaval bluff, vaid lihtsalt pakkumiskaart kleepus ja seks ajaks kui ma seda tähele panin, oli vastane juba pakkuda jõudnud. Igatahes ma suutsin tuima näoga asja välja kannatada, mitte ei hakanud ohkima ja ähkima, aga nüüd tekkis mul tõeline mure, et kuidas ma oma lehte edasi pean pakkuma, kui ma olen suutnud käivitada slämmijärgnevuse ja selle käigus kõrgeimas võimalikus mastis kaks kaarti üleliia lubanud.

2♠______3NT (5-4-3-1)

Leidsin, et alustame asjaga nii - kui Leo ei taha mängida pada vaid mõnda punast, siis võib mu leht talle rõõmsa üllatuse pakkuda. Lõppeks on see kõige tõelähedasem pakkumine, mis mul kasutada on.
4♣______4♦ (1 äss)
5♠______?

Ühesõnaga - mu halvimad kartused osutusid tõeks - Leo tegi slämmikutse pada kvaliteedi pealt. See oli väga halvaendeline asjade käik, sest esiteks vihjas see, et üks äss on puudu (muidu võiks Leo küsimist jätkata) ja teiseks, puudu on ka üks trumbi tipphonöör, ning kolmandaks on meil kõige tõenäolisemalt maksimaalselt seitsmene pada (ilmselt ei ole Leol viiest tuge). Halval päeval kuuene.

Mõtlesin, kas korrigeerida asi 5NT-sse, kuid samas tundus mu leht endiselt hea olevat. Seega pakkusin 6 ruutut, lootes et Leo interpreteerib seda, et mul on
A) väga nadi pada
B) väga hea ruutu
C) kõvasti lisajõudu

ja sellest tulenevalt kui tal juhtub olema neljane ruutu või kolmene ärtu, võib ta otsustada mängida hoopis 4-3 klappi emmas-kummas neist mastidest (või 6NT), lootes et padakadujast tema käes saab vabaneda äravisete abil (samas kui kuues padas võib olla kaks füüsilist kadujat trumbis).

Leo umbes nii seda mõistiski, aga kuna tema leht oli:

♠ ÄT43
♥ -
♦ ÄE8
♣ KES987

otsustas ta ikkagi 6 pada kasuks. Kuna ma juba asja olin nii menetlenud, panin lauda 6NT. Selgus, et selles lepingus on mu singel risti kümme kulda väärt ja ainuke avakäik, mis lepingu tapaks, oleks pada (kuningas on ässa taga). Aga kuna avakäijal on padas Sx ja ärtus ESTxx, siis ta seda välja ei käinud - seda enam, et kuna ta partner oli väga pikalt mõelnud 6NT järel ja seejärel passinud, siis oleks see käik ka suhteliselt ebaeetiline ja ilmselt oleks tegemist teha tulnud kohtunikuga. Oleks teine kontreerinud, oleks see käik täiesti OK (mingi jama toimub ju ja ilmselt on tegu Lightneriga). Leping tuli täpselt välja ja teenisime 2 IMPi, kuna teine tuba mängis 6 ristit täpselt.

Veidral kombel saalis vähemalt kaks paari jõudsid ikkagi kuude patta ja vähemalt üks viide patta. Nii et padaklapi tuvastamine ei olnud mitte midagi erilist.

29. aprill

Eile õhtul mängisid koondise ülejäänud kaks paari treeningmatshi Lätiga. Tuli napp kaotus - aga seda jagu vaadates võib ilmselgelt öelda, et jumal oli lätlane!