30. märts

Käisin nädalavahetusel Läti võistkondlikke meistrivõistlusi mängimas – ja tiimis Maksi, Bruno Rubenise ja Maris Matisonsiga õnnestus saada esikoht. Võistluste formaat oli kuue võistkonnaga kahekordne ringsüsteem, 20-jaotuselised matšid, mis olid jagatud kaheks poolajaks, poolaegade vahel toimus vastaspaari vahetus.

Teise ringi kolmas matš oli väga sürrealistlik. Võistkonna „Optimisti“ (Romanovskis-Uljanovs-Reiters-Timofejevs-Purgailis-Zarumba) vastu võitsime esimese poolaja 10 jaotust IMPidega 80:1. Teise see-eest kaotasime 1:39 – nii et paras korvpall.

Esimese poolaja viimases jaotuses sattus vastane õnnetul kombel miini otsa.

Tsoonis kõik, partner avab 1♠ ja vastane pakub vahele 2♣, ning sul on käes:

♠Ä9
♥S5
♦ÄS9632
♣E73

Mida teha?

Meie loo kangelane valis mittesundiva 2♦ ja järgneski kaks passi – kuid ülepakkunu otsustas veelkord võidelda ning võttis asja kontraga üles. Mida nüüd?

Seekord tundus, et sobiv hetk on näidata oma lehe tõelist iseloomu rekontraga – ning pärast seda järgnes kolm passi ning kui tolm oli hajunud, tuli vastaste liini märkida 1000 punkti – seda hoolimata sellest, et partneril oli ruutus duubeltoetus.

Kogu jagu oli järgnev:

              ♠64

              ♥843
              ♦KET85

              ♣854

♠Ä9                         ♠KS872

♥S5                         ♥KT72

♦ÄS9632                 ♦74

♣E73                       ♣Ä6

               ♠ET53

               ♥ÄE96

               ♦-

               ♣KST92

Tõe huvides tuleb mainida, et lahtise kaardiga saab kaod minimeerida ja piirduda üheta mänguga (ehk siis -400). Huvitav, kas Ost peaks halba aimama ja kui Nordilt tuli rekontrale pass, siis põgenema 2NT-sse?