23. mai

Tõenäoliselt mängis Tartu klubi pättoni meistritiitli otsustamisel suurimat rolli järgnev jaotus:

	♠ES98xx ♥Äx ♦98x ♣Kx
♠Tx ♥xxxx ♦ÄKxx ♣Sxx	32, W, EW	♠ÄKxx ♥Kxxx ♦Tx ♣Exx
	♠x ♥ETx ♦ESxx ♣ÄTxxx

Ma pean oma häbiks tunnistama, et ma ei suutnud seda jagu kuidagi meelde tuletada ja pidin teiste käest järgi küsima – no selline absoluutselt mittemidagiütlev osamängujagu ja meie lauas ei toimunud ka midagi huvitavat. Meie olime Ost-Westis ning pakkumine käis lihtsalt – Nord avas teiselt käelt 2♠ ja jäigi seda mängima. Avakäiguks tegi Leo ♦T, selle võtsin kuningaga ja käisin ärtu läbi ning seejärel tegime oma ruutulöögi ära ning saime ♠ÄK, üheta. Hästi kaitstud küll, aga mitte midagi mainimisväärset (ma isegi ei usu, et see ka siis välja tuleks, kui ma ruutulöögi kohe ära teeks ja me edasi ristit käiksime, aga ma muidugi ei tea kuidas seal kliberite olukord oli, võimalik, et tekivad mingid värinad). Teisest toast laekus +300 2♦ kaitsmise eest (ilmselt avas Nord 1♠ ja Ost pani väljavõtukontra, aga ma ei tea) ja võisime jaotusega rahul olla.

Olulised sündmused toimusid tegelikult hoopis põhikonkurentide matšis, kus see jagu oli ka mänguõhtu viimaseks. Tagantjärele targana oli neil viimasest matšist vaja saada 18:6 võit, 17:7 oleks andnud küll meiega võrdsed punktid, kuid finaalis olime me omavahelise matši võitnud ja seetõttu sellest poleks piisanud.

Esimesest seitsmest jaotusest olid nad kuus võitnud ja juhtisid 12:2 ning lisaks oli deltas ees ootamas +980 (iga jaotus läks arvesse kas 2:0 või 1:1 tulemusena ning delta eest oli veel võimalik saada juurde maksimaalselt 8 punkti, vahemikud olid järgnevad: ->140 = 4:4, ->390 = 5:3 ->740 = 6:2 ->1290 = 7:1, 1300+ = 8:0). Ühesõnaga viimase jaotuse viigistamine oleks andnud neile deltas 7:1 võidu ja jaotuste pealt veel 13:3 juurde, kokkuvõttes 20:4 ja napi, kuid kindla esikoha.

Mängisid siis NS ära ka õhtu viimase jaotuse, olles jõudnud pakkumisega kolme patta. Kuna kaitse ei olnud parim võimalik, tuli see välja (ruutulööki ei tehtud ja ärtukadujast õnnestus vabaneda), +140 ja elu tundus ilusana. Kuni avanes märkeleht teise toa tulemusega, milleks oli -2800 – 3♣ rekontraga viieta kallis tsoonis! See tähendas et lisaks jaotuse kaotamisele hävis vaevaga kogutud punktide varu ja summa jäi 1680 vastastele (0:8) ja kogu matš jäi 12:12 viiki!

Mis siis oli juhtunud? Teise toa pakkumisjärgnevus oli selline:

pass____pass___1♦___pass
1NT____2♠___pass___pass
DBL___pass__3♣____DBL
RDBL__pass…

Kaitse alustas padasingli käiguga, mille peale väljamängija proovis teist pada sisse kasseerida ja kui see kinni löödi ja trump kokku käidi, oligi kõik sealsamuses.

Mis pakkumisse puutub, siis ma ei tea, miks Nord 1♠ ei avanud – kas ta leidis, et see leht ei sobi sinna vahemikku või ei olnud süsteemset avangut, aga see selleks. Igatahes tekitas Westi otsus oma neljane ärtu maha salata olukorra, kus partner eeldas väljavõtukontra järel mõlemat odavmasti ja valis lihtsalt oma parema (2♠ selle lehega passida on küll mõeldav, aga kuradi ebameeldiv). Kui rekk pidi SOS olema, siis igatahes ei jõudnud sõnum kohale ja nii ta jäigi.

Pärast tuvastasin, et esikoha saamiseks võinuks viimase jaotuse lõpetada isegi sellise tulemusega kui -720 (jaotused jäänuks 12:4 ja summas oleks säilinud +400, ehk siis 6:2) – nii et võitev otsus olnuks isegi 2♠ kontraga läbi passida ja ületihi või kahega välja anda. Aga see on juba tagantjärgi tarkus.