2. mai

See jagu tuli ette BBOs (ja hilisel kellaajal) mängides.

Lepinguks 4♥:

♠ÄKES73
♥ÄT5
♦E8
♣75

♠9
♥E9876
♦S3
♣ÄS964

Avakäiguks tuli väike risti, millele Ost mängis ♣K ja tihi võttis väljamängija äss. Järgnes kolm ringi pada, millele kadusid käe ruutud ja kolmandat pada trumpas West ♥K-ga ning jätkas ruutuga. Väljamängija lõi, läks trumbiga lauda ja viskas neljandale pajale veel ühe risti. Uut pada lõi Ost vahele ja väljamängija trumpas üle ning viskas väikese ristiga välja, mille võttis Westi ♣8 ja Ost viskas ruutut.

Westil oli algselt pajaduubel ja ärtusingel ning 5-5 odavad. Seega on praegusel hetkel kogu jaotus lugeda, lõppseis on järgnev:

______♠3
______♥T5
______♦E
______♣-

♠-__________♠-
♥-__________♥S4
♦??_________♦??
♣ET________♣-
______♠-
______♥E9
______♦-
______♣S9

West jätkas kõrge ruutuga, mille väljamängija lõi kätte ja jätkas ristiga, mille ta lauda lõi ja Ost trumpas üle ning käis trumbid kokku, viimase tihi võttis Westi ♣E ja leping üheta.

Tegelikult oli siin väljamängijal suur võimalus kasutada ära oma ärtu tihedust – trumbata tuli ♥E, mitte ♥9-ga! 

Kui ta nüüd jätkab ristilöögiga, võib Ost sellest küll üle lüüa, kuid kui ta trumbi kokku käib, läheb käik lauda ja viimase tihi võtab ♠3. Ja kui ta käib ruutut, saab väljamängija oma kaks viimast trumpi lahku lüüa.

16. aprill

Leo leidis eile klubis omapärase avakäigukontra. 

Leht oli tal järgnev:

♠x
♥ÄK
♦KSx
♣T9xxxxx

Vastased pakkusid (kõik odavas) 1♠- 2NT (toega INV+) ja nüüd otsustas ta pakkuda 3♣. Mina seda ei teeks, sest see ei võida midagi, kui mul just ei ole ülihead ristit, et ma tõkkesse minna võiks, küll aga võib see panna mulle pähe lolle mõtteid avakäigust (sest 90% jään ma paja lepingu vastu käima). Vastased jätkasid selle peale 4♠ - 6♠ ja nüüd nägi ta tekkinud probleemi ja kontreeris – „otsi mingi muu avakäik“. Kuna tavaliselt viitab selline asi löögisoovile, siis ilmselt peaks ma nüüd välja käima oma pikast mastist – ja kuna tal on kaks ärtut ning kolm ruutut, siis tõenäosuslikult on mul pigem pikem ärtu (vähemalt teoreetiliselt ja väga napilt).

Pidin siis avakäigu leidma lehest:

♠xx
♥Txxxx
♦E9xxx
♣x

Mõtlesin end pooleks, et kas on veel variant, Leol on löök ja ristiäss, nii et tahavõtmiseks piisaks ka ristikäigust (saan löögi), samas kui avakäiguga eksimine annaks lepingu välja. Leidsin, et laua pakkumist arvestades peaks ilmselt ♣Ä lauda ilmuma, seega hakkasin oma punaste vahel valima – ja jälle ei leidnud ühtegi loogilist argumenti, et mida käia. Lõpuks panin raske ohkega ärtu lauale ja Leo kasseeris kaks esimest tihi sisse. 

Nii et huvitaval kombel oli Leo 3♣ pakkumine slämmi altvõtmiseks hädavajalik. Kui ta seda ei paku, siis pole tal ka mingit argumenti avakäigukontra panemiseks ja sellisel juhul käin ma lihtsalt oma ristisingli välja ning väljamängija võtab 13 tihi. 

9. aprill

Mida öelda inimese kohta, kes 10 punkti ja 7-4 jaotusega ei suuda pakkumist avada ja pärast kaitsesse jäädes tõmbab oma ässaga lohku partneri kuninga ja lööb partneri ässa kinni? 

Justnimelt sellised asjad juhtusid Eesti A-Liigas.

Jagu ise oli SELLINE

19. veebruar

Selline lõbus juhtum eilsest klubist:

Olin esimene käsi (kõik odavas) ja vaatan otsa sellisele lehele:

♠Sxx
♥Txx
♦ÄKExxx
♣x

Kaalusin, kas avan sellega 1♦ või 1NT (10-13), lisavariandid oleksid 3♦ või 3NT, aga neid ma väga tõsiselt ei mõelnud. Otsustasin mõttes juba 1NT kasuks, aga siis otsustasin lisada oma kaalutlustesse veel ühe faktori. Nimelt tuvastasin oma paremalt käelt Vallo.

Hindasin, et see suurendab väga olulisel määral mu šansse olla avakäigul 3NT vastu, arvestades vastaste tüüpilist pakkumisjärgnevust „midagi – 3NT“ ja passisin. Lõppeks pole ju kohustuslik sellise lehega avada, kuigi mööngem, et kui partner midagi kolmandalt käelt avab, võib elu ebamugavaks minna.

Juhtuski siis nii, et Leo avas kolmandalt käelt tugeva 1♣-ga, Vallo passis ja mina leidsin süsteemse pakkumise 3♠ (suvaline ÄKExxx) – passinud käest seda tavaliselt ette ei tule. Leo pakkus 4♥ ja kuigi mu leht oli imeilus, ei olnud mul enam võimalust seda kuhugi nihutada.

Vallo küsis enne avakäiku Leolt, et mis mu 3♠ lubas ja sai vastuse, et kuuendat ÄKEt suvalises mastis ning täienduse „aga mis mast, seda ei tea, eks sa vaata, kus sul ässa ei ole ja see mast ongi!“. Ja Vallol oligi tõepoolest avakäijana käes kõik kolm ülejäänud ässa!

12. veebruar

Minu taktikaline patserdus eilsest klubist:

Vastased pakkusid (kõik odavas) 2♠ - 3♠ ja mul oli käes:

♠KSx
♥KETxx
♦ÄES
♣Sx

Lähtusin siis kuldreeglist, et kui on valida mitmete pakkumiste vahel ja üks neist on 3NT, siis paku 3NT. Jäin seda mängima, avakäiguks sain paja ja Leo pani lauda järgmise lehe:

♠x
♥ÄSxxx
♦xxxxx
♣xx

Kolmas käsi virutas ässa peale ja minu õnneks ei lülitunud ristisse ümber vaid jätkas pajaga. Nüüd ma tegin esimese patserduse ja mängisin tihisse soldati (andes vastastele täiendava šansi ümberlülituseks), aga nagu arvata oli, jätkasid kaitsjad kolmanda pajaringiga.

Nüüd tegin kiire kalkulatsiooni, et kui ♦K on lõikes (ja ruutu 3-2), on kõik parimas korras, sest ma võidan ka nende vastu, kes 4♥ mängivad, kui ♦K ei ole lõikes, on asi väga kehvasti. Läksin siis ärtuga lauda ja lõikasin ruutut ning selgus, et asi on väga kehvasti, rohkem ma tihisid ei saanud. Seitsmeta ja -350.

Aga kus ma siis patserdasin – tegelikult oleksin ma pidanud arvestama, et ma võitlen potentsiaalselt ka sellise tulemuse vastu nagu -300. Kui vastased lähevad nelja patta (mis neil välja tuleb, eeldusel, et väljamängija on piisavalt kompetentne, et pada ühe kadujaga lahendada) ning meie lendame sinna 5♥-ga peale, siis juhul kui ♦K ei lõiku, läheb see kaheta ja kui vastased on kontra peale pannud, siis laekubki see -300. Kuna ma ärtusid ära võttes kellelegi mingit ülemäärast infot ei anna (niikuinii karbib kaitse mustad mastid sisse kui ma ise olen ruutut mänginud), siis ei oleks mulle midagi maksnud ära võtta kaks ärtut ja minna lauda kolmandaga, säilitades kolm lauasisekut ruutude lõikamiseks ja tegema mängimiseks. Nii ei kaota ma midagi kui ♦K lõikub (kolmanda ärtuga lauas ja lõikan, neljandaga lauda ja lõikan, siis võtan ♦Ä ära ja lähen viiendaga taas lauda ja karbin ruutud sisse), küll aga võidan kaks tihi, kui ruutukuningas ei lõiku ja pääsen -250ga!

Vahet küll väga ei olnud (märkelehel oli ainult üks kord -300), aga omamoodi õpetlik juhtum, kuidas tegelikult peaks kõiki asjaolusid arvestama.

5. veebruar

Olude sunnil pidin pühapäeval haiguse kiuste A-Liigas osalema ja üle mitmete aastate mängima paaris Olafiga. Üldiselt kulges mäng hästi, väga hirmsaid asju ei juhtunud, aga paar sellist imelikku asja tulid ikka sisse.

Viimases voorus oli meie vastasteks Eesti koondise paar ja järgnevas jaos ei jõudnud me parimasse 6♥ lepingusse. 

Meie pakkumine oli selline:

Olaf______Lauri
1♠________2♥
3♣_______3♦*
3NT______6NT

2♥ geimforssi ei lubanud. Süsteemselt oleksin ma võinud pakkuda ka kohe 3♥, lubades väga tugevat lehte ja head ärtut (KETxxx või parem), aga ma leidsin, et esiteks on mu ÄKE juba liiga hea kombinatsioon (partner ei tea, et xx on nii hea toetus, et garanteerib kinnise masti) ja kui partner tõstab 3♥ nelja (või paneb 3NT), ei tea ma ta lehest midagi ja nii kõva see leht ka ei ole, et ühe täiendava liigutuse välja kannatab. 

Seega siis alustasin rahulikult 2♥ga ja Olafi 3♣ lubas lisaväärtusi. Nüüd otsustasin teha neljanda masti sunni, et Olaf saaks tühja ruutu korral duubelärtu pildile tuua (Olaf arvas, et 3♥ oleks ehk parem pakkumine ja nii pakkuski Vallo analoogses järgnevuses), aga 3NT järel tunnistasin lihtsalt, et „mõistus sai otsa“ ja tellisin lihtsalt 6NT, ehk tuleb välja kui mõni mastidest kotti tuleb. Mõtlesin ka passida, 4♣ panna (see vist küsiks ässasid risti kooskõlastusega, vähemalt nii nagu mina meie käigu peal tehtud kokkulepetest aru sain, aga võib-olla ka mitte, seega ma väga ei julgenud) või siis 4♥ teha. Muuhulgas ma arvan, et antud lehega oleks Olaf 3NT asemel võinud ikkagi pigem 3♥ teha (mu ruutu võib olla ka xx – kasvõi täpselt sama lehe korral), aga see selleks.

Avakäiguks tuli ♠E ja selgus, et 12. tihi saamisega on parajad mured. Ta võttis selle kuningaga lauda, tuli ärtuga kätte ja käis emanda alt väikese ruutu laua kuninga suunas – ja Ost mängis sellele väikese, kartes et tegemist on Mortoni seisuga ja ilmselt uskumata, et Olavil on sellise pakkumise järel ruutus ainult duubelemand. Seda hoolimata sellest, et partner oli ärtus esimesel ringil kümne mänginud, võib-olla võttis seda mitte pikkus- vaid mingi muu signaalina. Edasi järgnes kiire lõppmäng, Olaf karpis kõik oma ärtu- ja ristitihid sisse ja 11. tihil ilmus lauda ♦E, mille Ost pidi singlisse jäänud ässaga ära võtma ja käima tagasi pajakahvlisse, leping väljas ja jagu viigis (teine tuba võitis 6♥, kus tänu paja sõbralikule istumisele ei ole probleeme).

Ma arvan, et võib-olla võinuks Olaf kätte tulla ristiga, mitte ärtuga, et vastasel ei jääks võimalust pikkuse signaliseerimiseks (kui ikkagi Ost loeb välja Westi duubelärtu, on Nordi kätte fikseeritud 5-2-2-4), aga igatahes hästi tehtud (kui West hüppab ruutuässaga ette, jääb veel teoreetiline võimalus lepingu võitmiseks, kui Westi vastu tekib paja-risti sund või paja ES on duublis – mis kumbki ei töötaks). Samas arvan ma, et nähes toimuvat võinuks Ost lõpus ikkagi pajaemanda singliks visata ja loota, et väljamängija eksib. Ühesõnaga pagan seda täpselt teab igatahes pääsesime siit väikese ehmatusega. 

10. jaanuar

Tartu Uusaastaturniiri paarikal tuli mul ette järgmine kaart:

♠ Ä76
♥ KS4
♦ ÄKES5
♣ T3

Pakkumine (keegi pole tsoonis):

Sina_____VPV____Partner_____PPV

1♣_______DBL____RDBL_____2♣
2♦_______pass_____3♣_______pass
3♦_______pass_____4♦_______pass
?

Partneriks oli Meelis Kuldkepp, seega erilisi kokkuleppeid ei olnud, aga 1♣ oli igatahes tugev, DBL näitas ristit ja RDBL oli 8+ ühtlasepoolse lehega.

Peale vastase 2♣ pakkumist tundus mulle passimine ja partneri hüpoteetilise kontra ootamine tempokaotusena, sestap pakkusin oma ruutu ära. Häda on nimelt selles, et kuna mul on ristiduubel, ei ole väga tõenäoline, et partner 2♣ kontreerida suudab ja kui ta pakub kaks kallist, siis minu järgmine pakkumine oleks 3♦ ja pakkumine läheks vägisi ujuma. Kui ma aga pakun 2♦ ja ta pakub sellele 2 kallist, siis saan ma südamerahuga 3♣ pakkuda ja asi püsib paremini kontrolli all.

Partneri 3♣ pakkumist interpreteerisin ma nii, et tal ei ole (pakutavat) neljast kallismasti ja me oleme ühemõtteliselt teel 3NT-sse. Kuna kokkuleppeid ei ole, siis ei oska ma öelda, kas see tähendab, et tal endal on ka ristis midagi või ootab ta mult täispidurit (ta saaks ju teha igasuguseid muid sundivaid pakkumisi), aga kuna mul midagi ei olnud, siis 3♦ pakkumist oli lihtne teha.

Partneri 4♦ peale aga ei osanud ma enam midagi arvata. Käsitlesin seda siis nii, et „me tahtsime mängida 3NT, kuid kahjuks see ei olnud võimalik“ ja kuna mul oli täismiinimum passisin selle läbi. Ta 3♣ loogiliselt võttes lubab juba ruututuge ja kui mul oleks mingi tõsisem huvi asjade vastu, saaksin ma 3♦ asemel mingi muu pakkumise teha – ning tema omakorda saaks pakkuda kas 4♣ või ka midagi muud. Seega eeldasin, et 4♦  on antud järgnevuses võrdne geimi(kutse)ga ja passisin.

Laud oli pehmelt öeldes selline, mida ma ei oodanud:

♠STx
♥Äx
♦Txxx
♣Äxxx

Nagu näha on 3NT-s üheksa tihi tipust ja head šansid 10. jaoks (umbes sama head, kui ruutumängus 11. tihi saada), tõenäoliselt oleks olnud parim üldse 2♣ ära trammida. Nii et tol hetkel kui partnerilt 4♦ lauda ilmus, olime me juba üsna sõnnikus. Meelis nõustus, et ta oleks võinud seda jagu kuidagi muul moel pakkuda, aga arvas omakorda, et minu jaoks ei tohiks sellist pakkumist nagu „pass“ üldse olemas olla, kuna tema arvates lubas 3♣, et tal on hea kaart ja seega me enam ei peatu.

Nagu ikka sarnasel juhul, tegin paneeli, kus kirjeldasin olukorda, partneri defineerisin kui „suhteliselt juhuslik, korralikul tasemel, kuid mitte ka enam“ ja panin lisaküsimuseks, kas 2♦ (või 3♦) asemel oleks keegi midagi muud ette võtnud. Vastused olid pehmelt öeldes huvitavad (ja kinnitasid mu arvamust, et ühist tõde siin ei ole) – juba hinnang 2♦ pakkumisele jagunes „väga kehvast“ kuni „ilmse pakkumiseni“ ja ka tegevusvariandid 4♦ peale lahknesid, minu jaoks üllatuslikult selgus, et lisaks passile ja tõstele on olemas ka 4♥ cue-bid.

Vastused järgnevad:

Balašovs: 4♥. 2♦ tundub mulle ilmse valikuna, aga sama hästi võiks pakkuda ka passida, või pakkuda 3♣ (kuigi viimane võib tekitada segaseid seise ja pigem tasuks selliseid asju vältida), ühesõnaga maitseasi. 3♦ asemel alternatiive ei ole, 4♦ peale jätkaksin lihtsalt cue-bidiga, tavaline värk.

Schifko: 5♦. Ma oleks passinud 2♣, et näidata ühtlast lehetüüpi, võib-olla partner suudab 2♣ kontreerida. Praeguse pakkumise järel paigutaksin ma talle ühtlase lehe ristipidurita ja mitte midagi erilist kuna ta ei teinud splinterit ega tõstnud 3♦. Seega pakun ma 5♦.

Hop: 5♦. Passiksin 2♣, et näidata ühtlast lehte. Partneri 4♦ tähendab, et tal risti pidurit ei ole, seega on meil probleeme. Eeldades, et ma ei ürita vastaseid avakäigust maha psühhida 5♣/6♣ pakkumisega, ei ole muid pakkumisi kui 5♦.

Amsel: 5♦. 2♦+3♦ on OK, kuigi esimene alternatiiv oleks passida. Pakuksin lihtsalt 5♦, kuna partneril ei tundu olevat ristikontrolli.

Melander: 5♦. Kui 2♣ kontra oleks take-out (mida ta ei oleks – LN), siis ma pakuks selle. Teine valik oleks pakkuda 3♣, et suunata pakkumine 3NT-sse ja pigem passiksin kui pakuksin 2♦, sest 2♦ probleemiks on, et kui partner ei paku 2 kallist, siis ei ole mul taganemisteed (ühesõnaga probleem oli täpselt peeglis sellega, millest lähtusin mina) ja ta arvaks, et mul on rohkem ruutusid kui mul tegelikult on. Nüüd ma lihtsalt tõstaks hea õnne peale geimi täis, ehk siis 5♦.

Koistinen: 4♥. 2♦ ei olnud hea pakkumine, kuna ei anna partnerile šanssi kontreerida 2♣. Ma pakuks selle kui leht oleks ebaühtlasem. 3♦ ei ole ka ilus, aga siin pole valikut, aga partneri 4♦ peale teeksin 4♥ cue-bidi, mida siis veel?

Luks: 5♦. Niipalju kui loogika arvata laseb, ei ole partneril ristipidurit ega ka lühidust, küllap ka mitte neljast kallist. Samas tundub ta pakkuvat tugevalt, mistõttu võib tal olla nii ♠ marjas kui ♥ÄE, aga isegi kui tal on ♠KS ja ♥Ä, kannatab ikkagi geimi mängida. Viisakuse pärast ma 4♦ maha ei passiks, olgugi et paarikaga tegu.

Laanemäe: Pass. Keskeltläbi korraliku partneri hingeelu ära aimata on paras pähkel. 3♣ oli pidaja küsimine, kuna seda ei tulnud, siis loogiliselt võttes neljast kallist tal ei ole, seda saanuks kolmesel kõrgusel nimetada ega ka risti pidajat. Samuti ei tohiks tal olla risti lühidust. Lehega ♠KEx ♥Äxx ♦ xxxx ♣ xxx või ♠KEx ♥ÄEx ♦ xxxxx ♣ xx võinuks ta ka 5♦ täis pakkuda. Seega minu arust on 4♦ etek, mida maksipaarikal vastu ei võtaks, kuna edu sõltub parimal juhul ärtu lõikusest. 2♦ ja 3♦ on minu arust parimad pakkumised.

Oja: Pass/5♦. Kas 4♦ sunnib või mitte? Kui ei sunni, siis pass, kui sunnib, siis 5♦.

Kõivupuu: Pass. Esmapilgul tundub 4♦ siin järgnevus kutsuv pakkumine. Kuigi 5♦-l on arvestatavad võimalused (eeldusel, et ristis pole kaduvat jõudu), passiksin ma maksipaarikal – kui 3NT ei seisa, on +150 üle keskmise tulemus. Kas 4♦ võib olla sundiv? Mina ei usu, 3♦ peaks olema miinimum risti pidurita ja kui partner tahaks geimi mängida, peaks ta selle nüüd pakkuma. Kui ta tunneb huvi slämmi vastu, oleks loogilisem pakkuda 3 kallist, mis peaks olema kontroll (neljast kallist võiks ta kohe 2♦ peale pakkuda ja 5st kallist rekontra asemel).