19. veebruar

Selline lõbus juhtum eilsest klubist:

Olin esimene käsi (kõik odavas) ja vaatan otsa sellisele lehele:

♠Sxx
♥Txx
♦ÄKExxx
♣x

Kaalusin, kas avan sellega 1♦ või 1NT (10-13), lisavariandid oleksid 3♦ või 3NT, aga neid ma väga tõsiselt ei mõelnud. Otsustasin mõttes juba 1NT kasuks, aga siis otsustasin lisada oma kaalutlustesse veel ühe faktori. Nimelt tuvastasin oma paremalt käelt Vallo.

Hindasin, et see suurendab väga olulisel määral mu šansse olla avakäigul 3NT vastu, arvestades vastaste tüüpilist pakkumisjärgnevust „midagi – 3NT“ ja passisin. Lõppeks pole ju kohustuslik sellise lehega avada, kuigi mööngem, et kui partner midagi kolmandalt käelt avab, võib elu ebamugavaks minna.

Juhtuski siis nii, et Leo avas kolmandalt käelt tugeva 1♣-ga, Vallo passis ja mina leidsin süsteemse pakkumise 3♠ (suvaline ÄKExxx) – passinud käest seda tavaliselt ette ei tule. Leo pakkus 4♥ ja kuigi mu leht oli imeilus, ei olnud mul enam võimalust seda kuhugi nihutada.

Vallo küsis enne avakäiku Leolt, et mis mu 3♠ lubas ja sai vastuse, et kuuendat ÄKEt suvalises mastis ning täienduse „aga mis mast, seda ei tea, eks sa vaata, kus sul ässa ei ole ja see mast ongi!“. Ja Vallol oligi tõepoolest avakäijana käes kõik kolm ülejäänud ässa!