10. jaanuar

Tartu Uusaastaturniiri paarikal tuli mul ette järgmine kaart:

♠ Ä76
♥ KS4
♦ ÄKES5
♣ T3

Pakkumine (keegi pole tsoonis):

Sina_____VPV____Partner_____PPV

1♣_______DBL____RDBL_____2♣
2♦_______pass_____3♣_______pass
3♦_______pass_____4♦_______pass
?

Partneriks oli Meelis Kuldkepp, seega erilisi kokkuleppeid ei olnud, aga 1♣ oli igatahes tugev, DBL näitas ristit ja RDBL oli 8+ ühtlasepoolse lehega.

Peale vastase 2♣ pakkumist tundus mulle passimine ja partneri hüpoteetilise kontra ootamine tempokaotusena, sestap pakkusin oma ruutu ära. Häda on nimelt selles, et kuna mul on ristiduubel, ei ole väga tõenäoline, et partner 2♣ kontreerida suudab ja kui ta pakub kaks kallist, siis minu järgmine pakkumine oleks 3♦ ja pakkumine läheks vägisi ujuma. Kui ma aga pakun 2♦ ja ta pakub sellele 2 kallist, siis saan ma südamerahuga 3♣ pakkuda ja asi püsib paremini kontrolli all.

Partneri 3♣ pakkumist interpreteerisin ma nii, et tal ei ole (pakutavat) neljast kallismasti ja me oleme ühemõtteliselt teel 3NT-sse. Kuna kokkuleppeid ei ole, siis ei oska ma öelda, kas see tähendab, et tal endal on ka ristis midagi või ootab ta mult täispidurit (ta saaks ju teha igasuguseid muid sundivaid pakkumisi), aga kuna mul midagi ei olnud, siis 3♦ pakkumist oli lihtne teha.

Partneri 4♦ peale aga ei osanud ma enam midagi arvata. Käsitlesin seda siis nii, et „me tahtsime mängida 3NT, kuid kahjuks see ei olnud võimalik“ ja kuna mul oli täismiinimum passisin selle läbi. Ta 3♣ loogiliselt võttes lubab juba ruututuge ja kui mul oleks mingi tõsisem huvi asjade vastu, saaksin ma 3♦ asemel mingi muu pakkumise teha – ning tema omakorda saaks pakkuda kas 4♣ või ka midagi muud. Seega eeldasin, et 4♦  on antud järgnevuses võrdne geimi(kutse)ga ja passisin.

Laud oli pehmelt öeldes selline, mida ma ei oodanud:

♠STx
♥Äx
♦Txxx
♣Äxxx

Nagu näha on 3NT-s üheksa tihi tipust ja head šansid 10. jaoks (umbes sama head, kui ruutumängus 11. tihi saada), tõenäoliselt oleks olnud parim üldse 2♣ ära trammida. Nii et tol hetkel kui partnerilt 4♦ lauda ilmus, olime me juba üsna sõnnikus. Meelis nõustus, et ta oleks võinud seda jagu kuidagi muul moel pakkuda, aga arvas omakorda, et minu jaoks ei tohiks sellist pakkumist nagu „pass“ üldse olemas olla, kuna tema arvates lubas 3♣, et tal on hea kaart ja seega me enam ei peatu.

Nagu ikka sarnasel juhul, tegin paneeli, kus kirjeldasin olukorda, partneri defineerisin kui „suhteliselt juhuslik, korralikul tasemel, kuid mitte ka enam“ ja panin lisaküsimuseks, kas 2♦ (või 3♦) asemel oleks keegi midagi muud ette võtnud. Vastused olid pehmelt öeldes huvitavad (ja kinnitasid mu arvamust, et ühist tõde siin ei ole) – juba hinnang 2♦ pakkumisele jagunes „väga kehvast“ kuni „ilmse pakkumiseni“ ja ka tegevusvariandid 4♦ peale lahknesid, minu jaoks üllatuslikult selgus, et lisaks passile ja tõstele on olemas ka 4♥ cue-bid.

Vastused järgnevad:

Balašovs: 4♥. 2♦ tundub mulle ilmse valikuna, aga sama hästi võiks pakkuda ka passida, või pakkuda 3♣ (kuigi viimane võib tekitada segaseid seise ja pigem tasuks selliseid asju vältida), ühesõnaga maitseasi. 3♦ asemel alternatiive ei ole, 4♦ peale jätkaksin lihtsalt cue-bidiga, tavaline värk.

Schifko: 5♦. Ma oleks passinud 2♣, et näidata ühtlast lehetüüpi, võib-olla partner suudab 2♣ kontreerida. Praeguse pakkumise järel paigutaksin ma talle ühtlase lehe ristipidurita ja mitte midagi erilist kuna ta ei teinud splinterit ega tõstnud 3♦. Seega pakun ma 5♦.

Hop: 5♦. Passiksin 2♣, et näidata ühtlast lehte. Partneri 4♦ tähendab, et tal risti pidurit ei ole, seega on meil probleeme. Eeldades, et ma ei ürita vastaseid avakäigust maha psühhida 5♣/6♣ pakkumisega, ei ole muid pakkumisi kui 5♦.

Amsel: 5♦. 2♦+3♦ on OK, kuigi esimene alternatiiv oleks passida. Pakuksin lihtsalt 5♦, kuna partneril ei tundu olevat ristikontrolli.

Melander: 5♦. Kui 2♣ kontra oleks take-out (mida ta ei oleks – LN), siis ma pakuks selle. Teine valik oleks pakkuda 3♣, et suunata pakkumine 3NT-sse ja pigem passiksin kui pakuksin 2♦, sest 2♦ probleemiks on, et kui partner ei paku 2 kallist, siis ei ole mul taganemisteed (ühesõnaga probleem oli täpselt peeglis sellega, millest lähtusin mina) ja ta arvaks, et mul on rohkem ruutusid kui mul tegelikult on. Nüüd ma lihtsalt tõstaks hea õnne peale geimi täis, ehk siis 5♦.

Koistinen: 4♥. 2♦ ei olnud hea pakkumine, kuna ei anna partnerile šanssi kontreerida 2♣. Ma pakuks selle kui leht oleks ebaühtlasem. 3♦ ei ole ka ilus, aga siin pole valikut, aga partneri 4♦ peale teeksin 4♥ cue-bidi, mida siis veel?

Luks: 5♦. Niipalju kui loogika arvata laseb, ei ole partneril ristipidurit ega ka lühidust, küllap ka mitte neljast kallist. Samas tundub ta pakkuvat tugevalt, mistõttu võib tal olla nii ♠ marjas kui ♥ÄE, aga isegi kui tal on ♠KS ja ♥Ä, kannatab ikkagi geimi mängida. Viisakuse pärast ma 4♦ maha ei passiks, olgugi et paarikaga tegu.

Laanemäe: Pass. Keskeltläbi korraliku partneri hingeelu ära aimata on paras pähkel. 3♣ oli pidaja küsimine, kuna seda ei tulnud, siis loogiliselt võttes neljast kallist tal ei ole, seda saanuks kolmesel kõrgusel nimetada ega ka risti pidajat. Samuti ei tohiks tal olla risti lühidust. Lehega ♠KEx ♥Äxx ♦ xxxx ♣ xxx või ♠KEx ♥ÄEx ♦ xxxxx ♣ xx võinuks ta ka 5♦ täis pakkuda. Seega minu arust on 4♦ etek, mida maksipaarikal vastu ei võtaks, kuna edu sõltub parimal juhul ärtu lõikusest. 2♦ ja 3♦ on minu arust parimad pakkumised.

Oja: Pass/5♦. Kas 4♦ sunnib või mitte? Kui ei sunni, siis pass, kui sunnib, siis 5♦.

Kõivupuu: Pass. Esmapilgul tundub 4♦ siin järgnevus kutsuv pakkumine. Kuigi 5♦-l on arvestatavad võimalused (eeldusel, et ristis pole kaduvat jõudu), passiksin ma maksipaarikal – kui 3NT ei seisa, on +150 üle keskmise tulemus. Kas 4♦ võib olla sundiv? Mina ei usu, 3♦ peaks olema miinimum risti pidurita ja kui partner tahaks geimi mängida, peaks ta selle nüüd pakkuma. Kui ta tunneb huvi slämmi vastu, oleks loogilisem pakkuda 3 kallist, mis peaks olema kontroll (neljast kallist võiks ta kohe 2♦ peale pakkuda ja 5st kallist rekontra asemel).