Laupäeval toimus Tallinnas Peeter Londi 70. juubeli individuaalturniir ja osalema oli kutsutud ka mind ning Maarjat. Üritus oli suhteliselt vabas vormis, võis rahulikult venitada ja snäkkid ja möla ajada. Bridži tase oli nagu ta oli ja ma leidsin vähemalt kaks head põhjust, miks vahel on kasulik mõnel sellisel individuaalturniiril osaleda.

1) Tuletas meelde, mismoodi asjad sellistel turniiridel käivad ja rookis peast välja sellised lollid mõtted, et „äkki võiks Võsul individuaalis kätt proovida“.

2) Tuletas meelde, et tegelikult oskab Leo päris hästi bridži mängida – individuaalil kohtasin hulka „vanu mängumehi“, kes selle asemel et normaalseid signaale visata, manasid lauale mingi ristsõnamõistatuse ja pärast olid nördinud, et kuidas ma ometi aru ei saanud (siinkohal ma ei mõtle inimesi, kes võib-olla korra kolme aasta jooksul mängivad ja sedamoodi viimased 10 aastat, nendega juhtus ka imetabaseid lugusid, aga nende puhul on asi vabandatav).

Paar markantsemat näidet nähtud asjadest:

1. Ei olnud küll ristsõnamõistatus bridžitehnilises mõttes, aga sellegipoolest minu jaoks täiesti arusaamatu asi. Nimelt ühepoolne pakkumisjärgnevus 1♠ - 2♥ - pass… Õnneks olin ma seekord teises liinis, aga 2♥ pakkunud Laanemäe küll väga vaimustuses ei olnud.

2. Tõmban ma Westist paja osamängu (1NT – transfer) vastu ♥K, avaneb järgmine pilt:

______♠EST62

______♥T3

______♦S

______♣S9642

♠754
♥ÄK72
♦ÄE54
♣E3

Partnerilt tuleb ♥6, väljamängijalt ♥S. Nojah, ♥6 on täpselt selline nupp, mille kohta ma mitte midagi arvata ei oska, tegin siis järelduse, et ilmselt on partneril neljane mast (♥5 ja ♥4 on puudu) ning ta ei söandanud ülalt teist visata ja väljamängija kavaldas ESx-ga, lootes mind provotseerida teist ärtutippu tõmbama ning selle käigus mängida tempoga lahti oma tihid. Jätkasin passiivselt trumbiga, aga selgus, et see ei olnud võitev plaan – väljamängijal oli mõlemas mustas mastis ÄK neljas ja leping tuleb 11 tihiga välja ja vaja olnuks kohe teine ärtu sisse kasseerida. Ahjaa, partneri ♥6 tuli kombinatsioonist E9865. 

Igatahes peale jao lõppu hakkas teiselt poolt lauda mingi imelik pobin, et „no näha ju on, et tuleb oma tihid ruttu ära võtta“. Selmet saata papi sinna, kus on tema õige koht, küsisin talt, et miks ta mulle normaalselt ärtupikkust ei visanud, ma paigutasin talle neljase ärtu. Järgnes jälle mingi imelik pobin, et „ma ju julgustasin, et võtame tihid ära!“. Ja kui ma siis küsisin, et mismoodi ta oma arust mind julgustas, võttis vastus mu pahviks – „viskasin ju suure kliberi!“. Hiljem muidugi oli kuulda, kuidas ta korduvalt kommenteeris „mängin nii nagu vanaema õpetas“, mis teadagi võib paljutki seletada.

3. Minu absoluutne lemmik: partner on 2♥-ga avanud ja mina tõmban duublist avakäiguks ♥Ä. Lauda kaks kliberit ja partnerilt ♥E. Kirun siis mõttes oma halba õnne ja lülitun mingi kuninga alla ümber, mis jookseb partneri soldatile ja väljamängija emandale. Õnneks jaotuse lõpus selgus, et ma siiski tihi ei müünud (tekib mingi eliminatsioon) ja ♥E oli visatud kombinatsioonist KESxxxx. Ja teadagi küsis partner peale jaotuse lõppu – noh, miks sa siis ärtuga ei jätkanud, ma ju pakkusin seda ja julgustasin!?. WTF.