A-Liiga viimase vooru esimeses matšis tuli ette järgnev jagu:
Nagu näha, siis on kaitsel normaalse 4♠ lepingu vastu vaja ära võtta oma kolm tihi ja jääda trumbikuningat ootama. Leol oli seda suhteliselt lihtne kaitsta – vastased pakkusid
1♠ - 2NT
3♦ - 3NT
4♠
Ta tõmbas ära ♣K ja ♣Ä, sai mult ♣7 ja ♣5 (esimene pikkuseks ja teine signaaliks) ja kuna pakkumine ütles, et pigem tasub ristiduublit otsida väljamängija, mitte minu käest ja seega oli ♣5 ärtusignaal, järgneski käik ärtusse ja leping läks üheta (♣3 peale oleks pidanud ruutusse käima – kui väljamängijal on sama jagu, aga ♦Ä asemel ♥Ä, siis saaks ta kõik oma neli ruutut minema visata ja sel moel lepingu võita). Õhtul tuli sellest jaotusest juttu, et kuidas see teises lauas välja anti – seal oli esiteks pakkumine väheinformatiivsem – 1♠ - 4♠ ja ristitippudele mängiti 5 ning 3 mille peale üritati ristilööki anda. Vaatasime siis tulemustest järgi, kui paljud selle asja veel välja lasknud olid ja saime sellise tulemuse, et kõik kahe liiga 16 paari olid jõudnud 4♠ lepingusse (ühel oli väljamängijaks märgitud West). A-Liigas võtsid selle taha lisaks meile ainult Lorencs-Rubenis ja B-Liigas võttis selle taha üksainus paar – Nõu-Vähk (nende vastu oligi väljamängijaks West – kui see õigesti masinas oli – ja kui nii, siis on mõnevõrra lihtsam kaitsta). Nii et pehmelt öeldes nadi saldo.
Pühapäeva õhtul kerkis see jagu uuesti üles ja käivitas diskussiooni, et kuidas oleks ikkagi kõige parem neljast kliberist pikkust (otse) visata, eriti antud olukorras.
Standardne meetod on visata teine ja neljas, ma ei tea küll miks, aga millegipärast nii see on kujunenud. Olaf arvas, et visata tuleks kõige kõrgem (mis ei mängi) ja pärast kõige madalam. Tõenäoliselt seal vahet ei ole, peaasi et mõlemad on ühel lainel, aga mõlema meetodi miinuseks on ikkagi see, et kuidagi ei õnnestu visata signaali ümberlülitamiseks – aga praeguses jaotuses oli oluline leida ka õige lülitus. Lõpuks tuli hea mõte Puugilt – kui käes on piisavalt suured kliberid, siis tuleks teha „võimatu“ pikkusvise – antud kontekstis siis alustada seitsmega ja teisel ringil visata üheksa. Antud jaotuse puhul saaks igatahes partner nendest visetest ideaalselt aru, kuhu koer on maetud.
Antud jaos toimix ka kokkulepe et kuningale visataxe "tahan lööki" vs. "ei taha lööki" signaali.
ReplyDeleteMismoodi see "ei taha lööki" siin jaos toimiks, kui väljamängija avatihisse emanda poetaks?
ReplyDeleteSee "võimatu" äravise kõlab päris huvitavalt. Kahjuks on üsna raske neid seise piiritleda, kus see mõlema vastase jaoks ühtemoodi võimatu oleks (äkki teisel pool lauda on siiski võimalik?)
"Ei taha lööki" tähendab et signaliseerid paaritut. See et emand lauale "kukub" pole üldse oluline - otsustama peab ikkagi partnerilt saadud info põhjal. Ja kui eeldada et partner näitab õigesti (5st masti ntx) tulex teine risti jätta kolmandasse tihisse mille partner käib peale ärtu ära võtmist.
DeleteTegelikult mulle tundub et pikkuse küsimine (kuningaga või millegi muuga) avakäigul on üldse mõtetu. Tekitab rohkem segadust kui annab infot.
Põhimõtteliselt kui eeldada et tühja ässa avakäiku ei tehta, saad ju julgustades näidata löögihuvi. Muude visetega aga Lavinthali.
Mina lahendasin selle probleemi endajaoks juba ammu nii: Kui partner alustab kuningaga, siis 4-se lehega näitan alati kolmest - siis ei sügele kellegil ka näpud lööki andma, hoiab ära prohmakad kaitses ja annab suurema valiku, mida teisel ringil mastieelistuseks visata. Antud jaos oleks ma seega mänginud ♣3-♣9.
ReplyDeleteAntud juhul oleks "võimatu ärevise" 7-9 töötanud, aga kui partneril on ♣Q97 siis pole ikkagi kuidagi võimalik 100% korrektset mastieelistust visata (ntx kui vaja ruutu lülitust).
Argo lahendus on küll omapärane, aga väga suure puudusega - kui partner arvab, et teine tihi tuleb läbi, aga vastane selle kinni kõpsab.
ReplyDeleteEt see puudus seisneb siis üldiselt tempo kaotuses?
ReplyDeleteSest halvimal juhul, kui lauas on Qxx ja avakäik tuli viiesest AKxxx, siis ässaga jätkamine pärast partneri "paaritut" signaali edutab lepingutäijale igaljuhul äraviske, sestap tuleks nii ehk na kohe ümber lülituda. Ning kui lauas on mingi muu xxx kombinatsioon
ja teisel ringil läheb löök lühemasse kätte, siis väljamängija oleks seda nii ehk naa millalgi teinud.
Ja tagatipuks, kui sa tahad partnerile lööki anda, siis miks sa 5-se mastis üldse alustasid K-ga, 5-st mastist AK-ga on oluliselt parem alustada ässaga, mida partner julgustab kas duubli või 3-nda emandaga.
Tihi kaotuses, tempo kaotuses, jaotuse vales kokkulugemises, milles iganes. Loomulikult on olemas jaotusi, kus partneri tüngastamine avatihil on oluline, aga neid on vähem kui neid, kus partnerile oleks vaja ausat infot anda.
ReplyDeleteOlen nõus, et A-liiga tasemel ja kõrgemal sellist tüngastamist ei ole vaja ja sellele probleemile ei olegi head lahendust (eriti kui vastased pakud sirgjooneliselt ja pakkumine mingeid vihjeid ei anna) aga madal tasemel on minuarust 4-se masti valetamine kolmeseks väiksem vale, kui 4-se masti "valetamine duubliks."
ReplyDeleteP.S
Kui ma õieti mäletan, siis sa kunagi ammu, ammu Kotka klubis mulle soovitasid 4-se masti näitamist kolmesena, et mitte õhutada partnerit "lööki andma".
P.S
Väga võimalik, et ma sellise variandi välja pakkusin tõesti. Aga sellegipoolest ma ei arva, et seda alati tegema peaks.
DeleteKusjuures mina tegingi siin nagu Argo soovitab - viskasin pikkust valesti. Paraku pidin seda valusalt kahetsema, kuna leping just seetõttu välja tuligi. Partner nimelt täiesti õigustatult ei näinud väljamängijal kiire äraviske võimalust ja jätkas ruutu mitte ärtuga.
ReplyDeleteSeega ei soovita seda nippi.
Andres