23. detsember

Segapaarikal tuli ette järgnev jagu:

♠Ä__________♠xx
♥xx_________♥ÄKExx
♦ÄExx_______♦xxx
♣KESTxx____♣Äxx

ja meie vastased pakkused seda nii:

1♣___(1♠)___2♥___(3♠)
4♥____(p)___5♣___(p)
5♥____(p)….

Ma ei kujuta ette, mis hea põhjus oli avajal 4♥ oma duubelkaltsuga toetada (IMHO obvious 4♣ pakkumine), aga töötas see igatahes väga hästi (eriti kuna vastaste ärtu jagus 3-3 – seisab suvaline ärtu-, risti- või NT-leping). Kuid kui partner jätkas pakkumist 5♣ cue-ga, hakkas ta ilmselt oma lehte häbenema ja pani pidurid peale. Minu esimene refleks olnuks tõsta 5♣ kuude (sest kõige tõenäolisem seitse, mis seisab on 7♣, 6♣ pakkumine peaks ilmselt viitama nii pada- kui ruutukontrollile niikuinii, iseasi kas just esimese ringi omale mõlemas mastis; aga see läheb juba nats keeruliseks kätte) ja kui partner parandab 6♥sse, siis loota parimat. Kui partner pakub sellele 7♥, siis ma ei teagi, mida teha, võib-olla proovida 7NT (kuigi kui partneril on mingi imetabane leht ristirenooga, ei pruugi see just eriti õnnelik lahendus olla). 

Rõõmu see -510 meile palju küll ei toonud, slämmi oli jõudnud vaid üks paar ülejäänud kolmest, teised kaks mängisid 5♣ ja skoorisid 440. 7♣ on antud jaos tegelikult päris hea leping (sest seda saab mängida kaitstud käest), see vajab kas 3-3 ärtut (36%) või siis risti mitte halvemini kui 3-1 ja ärtu 4-2 ning ♦K-t lõikes (90% x 48% x 50% = 21,6%), kokku siis 57,6% leping – kuigi kui eeldada, et ülejäänud paaridest enamus slämmi ei jõua, oleks see maksipaarikal veidi overkill, ilmselt oleks maksipaarika praktikas parimaks lepinguks 6♥.

Edit: Nagu üks kiibits märkas, ei ole mu 7♣ protsendiarvutus päris korrektne – kui trump jaguneb 3-1, ei ole võimalik ärtu 3-3 jaotumist ohutult järgi kontrollida. Arvutasin tõenäosused uuesti üle, arvestades reaalset mänguplaani padakäiguga ja jõudsin selleni:

Kõigepealt tõmmata kaks ristit käest, kui need jagunevad 2-2 (40%), siis jääb trumpäss lauda sisekuks ja on võimalik kontrollida kõigepealt ärtu 3-3 jagunemist (36%) ning võita leping ka siis, kui ärtu on 4-2 ja ♦K lõikes (24%), nende plaanide summa on 24%. Lisaks tuleb leping välja ka siis, kui trump jaguneb 4-0 (10%) ja ärtu on 3-3  (36%) - kui üks vastastest viskab esimesele ristile krohvi, siis tõmbad sa soojenduseks trumbid maha ja loodad parimat. See on 3,6% lisašanssi.

Kui aga trump jaguneb 3-1 (50%), pead sa peale teist trumbiringi otsustama, kas mängida sellele, et ärtu on 3-3 (36%) või siis ärtu on 4-2 või 3-3(84%) ja ♦K lõikub (50%) – nagu näha, on napilt parem teine plaan (kokku 21% vs 18%). Lisaks on veel olemas selline plaan, et tõmmata kaks trumpi ja kui need jagunevad 3-1, mängida kolm ärtut tipust. See võidab, kui ärtu on 3-3 või kui ärtu on 4-2 ja duubelärtuga samas käes on singeltrump. See annab lisašansi võrreldes lihtsalt ärtu 3-3 peale mängimisega, aga ma arvan, et see ei ole parem kui ärtu 4-2 (3-3) ja ♦K lõikusele mängimine (kuigi protsente arvutada ei viitsi). Nii et kui ma nüüd jälle millegagi eksinud ei ole (kui olen, andke julgelt teada), siis peaks 7♣ olema 48,6%, mis tähendab, et maksipaarikal ei ole sellise tõenäosusega lepingut erilist mõtet pakkuda, küll aga võib seda proovida matšis, eriti kui sa autsaider oled – aga või sa pakkudes täpseid protsente tead.

22. detsember

Tavaliselt mulle ei meeldi kontreerida vastaseid madalatel kõrgustel kolmese trumbiga – ja kui ma seda teen, siis enamasti lõppeb see ka kehvasti. Esmaspäeval tuli ette aga selles suhtes väga meeldiv erand. Vastane avas esimeselt käelt ette (nemad odavas, meie kallis) 1♥ ja minul oli kasutada järgmised vahendid:

♠ÄKxxx
♥S8x
♦Äx
♣KEx

Kuigi formaalselt võiks selle lehega kontreerida (tugev 1♣ avang), leidsin ma, et see oleks antud jaotuse puhul  lühinägelik. Ma peaksin teisel ringil oma lehe kirjeldamiseks pakkuma 2♠ ja see võib kogu krempli üle parda ajada – lõppeks mul nii head mänguväärtused ei ole, et ilma padatoeta kolmandale korrusele minna kannataks. Lehe kirjeldab paremini ära 1♠ ja hilisem kontreerimine, kui vastane võitlema peaks (või kui partner vabatahtlikult midagi ütleb, siis jõuab tugevalt pakkuda küll ja veel), kui aga järgneb 1♠ - pass – pass – pass, siis oleme me tõenäoliselt ka õiges lepingus (see ♥Sxx näeb ikka kuradima rõve välja 1♥ avaja taga). Kogu jagu oli selline:

	♠Sx ♥xxx ♦E9xxx ♣Äxx
♠xxx ♥T9 ♦ST8xx ♣STx	W,NS	♠ETx ♥ÄKExx ♦K ♣xxxx
	♠ÄKxxx ♥S8x ♦Äx ♣KEx

E_____S____W____N
1♥____1♠____p____p
1NT__DBL__2♦___DBL
2♥___DBL___p…

Kaitses alustasime kolme padaringiga ja hiljem saime veel oma kolm ristitihi ja ruutuässa, +300 (tegelikult tekkis meil ka variant 500 jaoks, aga see jäi saamata). Ülejäänud kolmel laual jõuti üksmeelselt 2♠ lepingusse mõnevõrra õnneliku üheksa tihiga, kusjuures kahes neist oli kaitsel võimalik väljamängija kaheksale  tihile piirata, kuna peale kolme ärturingi ja ristilülitust käis väljamängija väikse paja vastu laua Sx-i (mis on ka parim plaan), arvates kõiki kaarte nägemata, et trumbiedutus ärtus ei häiri, sest sinna on võimalik visata ruutukaduja. Kumbki Ost seda läbi ei hammustanud.

Ühel neist laudadest algas pakkumine samal moel, kuid Nord ei kontreerinud 2♦-t ning kui Süd kontreeris 2♥, taandus ta kahte patta. Ülejäänud kahel laual aga käiski pakkumine minu poolt ette kujutatud stsenaariumi järgi – Süd ei alustanud mitte 1♠ga vaid kontreeris ja Nordi 2♦ pakkumise peale pidi oma lehte kirjeldama 2♠-ga. Nagu näha, on kolmas korrus juba liiast, aga 3♠ tuleb suure õnne toel välja (pada 3-3 ja ♦K kukub singlist). Nüüd aga leidsid mõlemad Nordid, et leht on lihtsalt nii nadi, et passisid 2♠ lihtsalt läbi, hoolimata partneri tugevast 1♣ avangust! Ja õigus neil oligi… (mina oleks ilmselt pakkunud kas 3♦ või 3♥, pigem esimest).

21. detsember

Esmaspäeva õhtu viimane jaotus oli minu jaoks selline:

	♠ÄET ♥ÄE9 ♦ÄSTxxx ♣x
♠Kx ♥xxxx ♦Ex ♣K9xxx	W,EW	♠Sxxx ♥Sxx ♦xxx ♣ÄT8
	♠98xx ♥Kxx ♦Kx ♣ESxx

NS jõudsid 3NT-sse Südi käest ja meie laual käisid nii kaitse kui ka mäng sirgjooneliselt – käisin Westist välja väikese risti partneri ässa alla, tagasi tuli risti kümme emandale ja kuningale ning kolmas risti, mille väljamängija võttis ja jätkas ♦K-ruutu, ning peale emanda kukkumist nõudles 11 tihi. Tuleb tunnistada, et tegu oli turniiri viimase jaotusega ja ma pigem tahtsin seda kaelast ära saada ja seepärast kaitsesingi natuke autopilootselt.

Kui ma oleksin viitsinud teisel tihil oma ♣K peetada, oleks väljamängija olnud probleemi ees – kui ta mängib ruutut samal moel ja emand on taga, kaotab ta lepingu, kuna uus risti Ostilt lõikab ta soldati maha. Ning kui läheb ärtuga lauda ning lõikab ruutuemandat ohutult Osti käest, saan ma sellega tihi, ning võin siis oma ♣K sisse kasseerida ja lepingu 10 tihi peale piirata (pakkumise järgi on tõenäoliselt mõlemad punakuningad väljamängijal, nii et ristis saadav lisatihi läheb tema jaoks juba raisku). Nüüd aga ma praktiliselt sundisin väljamängijat ruutut õigesti lahendama (eeldusel, et ma pikast mastist tulin, on meil risti kas 4-4 või läheb ruutulõikus ohutusse kätte). Plaani varjukülg on muidugi see, et kui väljamängija ikkagi ruutut nii mängib (tegemist on ju maksipaarikaga ja niikuinii mängib kogu saal sama lepingut, seega on ohtlik saali vastu mängida), annan ma peetamisega 12. tihi (ma jään kahe kaardi lõppseisus risti-pada show-up’i). Paljude väljamängijate puhul ilmselt nii juhtubki (kuna nad ei mõtle variandile "mis saab siis, kui...") – kuid antud hetkel oleks võinud proovida, väljamängija oli piisavalt hea, et kaotava plaani peale vähemalt tullagi.

Märkelehte avades selgus, et ülejäänud kolmest väljamängijast olid kaks saanud 12 tihi ja üks piirdunud kümnega. Hakkasin siis seda viimast lugu uurima, et kas tõesti tehti selline kaitse, aga selgus, et peale kahe risti võtmist lülitus kaitse ärtusse ja väljamängija otsustas lihtsalt ruutut valelt poolt lõigata.

12 tihi saamisega on aga märksa huvitavam lugu. Ma küll ei tea, kuidas mäng käis, aga mõlemal korral oli vähemalt märkelehe järgi väljamängijaks Nord ja tõenäoliselt tehti padakäik kuninga ja ässa alla. Nüüd saab väljamängija sisse kasseerida laua ruutud ja ärtud, ning tekib ilus kolme kaardi lõppseis, kus Nordil on ♠ET ja ♣x, Südil ♠x ja ♣ES ning Ost jääb ♣Ä ja ♠Sx-iga sisseviskesundi. Aga see ei ole veel kõik – sisseviske vastu on olemas kaitse, ta peab ♣Ä seebiks viskama, niimoodi jääb ristitihi Westi kätte. Aga et sellest kõigest tõesti kasu oleks, pidi West ruutude peale äravisetel ette näitama tõelist ettenägelikkust ja säilitama oma pealtnäha surnult sündinud neljandat ärtukliberit (algne kombinatsioon oli umbes 6532)!!! Kui ta oma ärtut ei hoia, võib väljamängija lauast ♠Ega elimineerida ta väljaviskekaardi, käia eelviimasel tihil ristit vastu oma ♣ES’t ning viimasel tihil ei olegi Westil enam muud pihta hakata kui teisele ristipildile tihi anda. Miskipärast tundub mulle, et reaalselt tuli 12 tihi kuidagi lihtsamalt, aga see ei vähenda jaotuse ilu.

20. detsember

Eile toimusid Tartu segapaarikad (õigemini nende esimene voor, näis millal ja kus teine voor kunagi peetud saab). Meil õnnestus kõik 7 vooru (ühe erandiga) kuidagi väga 50% lähedale mängida - keskmine oli 12 ja meie tulemused voorude kaupa olid 13, 17, 12, 11, 10, 12, 12 ja 51% komadega saada. Üks maks õnnestus mul saada tänu „kohandatud tõenäosustele“. Jäin peale ühepoolset pakkumist mängima 3NT (1NT – 2♦; 2♥ - 3♦; 3NT), avakäiguks sain väikese risti:

♠xx
♥ÄETxx
♦ÄT98x
♣E

♠ÄKTx
♥9x
♦KSx
♣ÄS9x

Avakäigul erilist valikuvõimalust polnud - ♣E läks peale ja Ost viskas sinna ♣10. Isolatsioonis vaadates oleks ruutus protsendimänguks kuninga tõmme ja lõikus Westi käest (võidab, kui emand on Westil või singelemand Ostil), kuid ♣10 kukkumine muutis minu jaoks tõenäosusi tunduvalt. 

Kui see ei olnud mingi väga kaval manööver, tähendas see, et risti jaguneb kõige tõenäolisemalt 6-2 (või võib-olla 5-3 ja Ostil polnud sobivamat kaarti, millega keelav signaal visata) – ja sellest tingitult tahaksin ma ♦E-t lõigata pigem Ostilt. Jätkasin siis teisel tihil lauast ♦10-ga, mis sai tihi ning seejärel väikese ruutuga soldati alla,  millele West viskas krohvi – halleluuja, jõuluime on sündinud! Nüüd oligi jäänud ainult ristikuningale tihi välja pakkuda ning ärtut emandaga lõigata, ning 12 tihi oligi koos. 

Põhjus, miks ma enne ruutu lõikamist kontrolltõmmet ei teinud oli väga lihtne – kuigi see võidab singelemanda vastu Westil, kaotab see singelkliberi vastu (ma ei saa enam neljandat emandat maha) ning 4-1 istumise korral on see viimane variant täpselt neli korda tõenäolisem. Lihtne, aga tõhus (ja mis peamine - töötas). Teised 3NT mängijad olid saanud 10 ja 11 tihi, üks paar oli valinud trumbiks seitsmese klapi ärtus, kus tuli samuti 11 tihi.

13. detsember

Eile õnnestus Tartu võistkondlikel meistrikatel esikoht saada. Tegelikult oli küll tegu peamiselt vormistamisega (kuigi ega halva õnne vastu pole keegi kunagi päriselt kaitstud) – reglemendi järgi mängiti kõigepealt ringsüsteemis läbi ja neli esimest said poolfinaali, kuhu võeti VP-de vahe IMPidena kaasa. Alagrupp õnnestus meil üle ootuste hästi, saime 11 matšiga 239 VP’d (21,7 matšist) ja teise koha ees oli edu 39 VP’d. Vaatasin naljaviluks läbi vanad võistkondlike tulemused ja leidsin, et mingil aastal saime me alagrupist esikoha, saades kahe enampeetud matši juures 13 VP’d vähem! Eile klubis oli küll kuulda pobinat (kusjuures nelja sekka mittepääsenud tüübi poolt), et selline reglement on mõttetu, kuna kõik on selge juba enne playoffe, aga selles suhtes vaidleksin vastu, et ega meie süüdi ei olnud, et me nii palju punkte saime. Pealegi sunnib see lõpuni pingutama ja ei lase tulemustega manipuleerida. Sel aastal muidugi oli neljanda ja viienda koha vahe nii suur, et seda poleks kuidagi õnnestunud saavutada, aga kunagi mängiti meistrikad ainult ringsüsteemist ja play-offide ring sai sinna lisatud peale seda, kui esikoha taganud võistkond kaotas nende jaoks juba tähtsusetu viimase matši väga kahtlasel kombel 25-ga (väljaviskamise peaosas kusjuures seesama toriseja).

Finaalmatši teises pooles tuli ette järgmine jagu, kus vastased pakkusid ühepoolselt ja sirgjooneliselt (kallis tsoon):

2♠____2NT
3♥____4NT
5♦____6NT

2♠ oli poolblokk, 3♥ lubas kehva masti aga maksimumjõudu ning 5♦ lubas ühte keycardi padatrumbi korral.

Minul oli avakäijana käes:

♠KTx
♥ESx
♦S9xx
♣ETx

Ei hakanud leiutama, panin lauda ♥E, ning avanes järgmine pilt.

	♠ ♥ ♦ ♣
♠S987xx ♥xxx ♦Äx ♣Kx	W, EW	♠ ♥ ♦ ♣
	♠KTx ♥ESx ♦S9xx ♣ETx

Väljamängija võttis avatihi ♥Ä-ga (Leolt mingi ilmetu mittejulgustav kaart), pongestas natuke aega ja jätkas ♦T-ga laua ässa alla ning väikse padaga lauast käe emanda alla – selle ma peetasin (tempos), sest äravõtmisel ei näinud mingit mõtet olevat – ma ei tea, mida edasi käia (kas ma olen näiteks partneri ♥K-le pihta saanud ja Leol ei olnud paremat signaali visata), ♠Ä on praktiliselt kindlasti väljamängijal ja kui ei olegi, siis kontrollin ma kõiki ülejäänud maste. Või OK, see on juba fiktsioon, ♠Ä on kindlasti väljamängijal või muidu ei ole sellel pakkumisel üldse mingit ideed.

Nüüd jätkas väljamängija ♥K-ärtu, mille ma võtsin soldatiga ja Leo viskas sinna väikese risti. Nüüd oli minu jaoks kätte jõudnud jaotuse võtmemoment, sest tegu oli viimase hetkega, kus ma saan veel karistamatult mõelda, kui ma hiljem väljamängija käikude peale mõttesse vajun, on juba hilja. Protsessisin siis, et väljamängijal on ♠ÄE (ilmselt) duublis ja ♥ÄKT9x. Ruutus on tal ainult tiputihid (kuna mul on S9, siis kümne käik ässa alla tähendab KT duublit või KET kolmest) ja ristis on tal kindlasti äss ja võib-olla soldat kas kolmene või neljane, seega on tal kas:

♠ÄE
♥ÄKT9x
♦KT
♣Ä(S/x)xx

või 

♠ÄE
♥ÄKT9x
♦KET
♣Ä(S/x)x

Ma otsustasin, et tõenäolisemalt on tal alumine variant, seda kahel põhjusel:

A) ülemisega võiks ta pigem valida lõpplepinguks 6♠, 6NT valimine viitab suuremale üldrammule.

B) Leol on üheksa kaarti odavmastides, tõenäoliselt viskas ta ära oma viiesest, mitte neljasest.

Ühesõnaga, kujutasin ette, et kogu jagu, mille vastu ma kaitsen, on järgnev (mida ta ka tegelikult oligi)

	♠xx ♥xx ♦xxxx ♣xxxxx
♠S987xx ♥xxx ♦Äx ♣Kx	6♥, E	♠ÄE ♥ÄKT9x ♦KET ♣ÄSx
	♠KTx ♥ESx ♦S9xx ♣ETx

♣S paigutasin ma väljamängija kätte seepärast, et ta oli loobunud loomulikust mänguplaanist ♠Ä - ♠E (omades kahte sisekut lauda), järelikult pidi tal olema muid variante 12 tihi saamiseks, kui väljamängijal seda kaarti pole, ei võida ta lepingut ühegi valemiga.

Ja siis tabas mind äratundmine, et “ai sh*t, ma olen ju sunnis!” Nimelt kui väljamängija deblokeerib padaässa ja kasseerib sisse oma punased tegijad, ei saa ma enam hoida pidurit mõlemas mustas mastis ja pean ♣E duubliks viskama.

Nojah, aga igatahes ei olnud mul midagi muud ka peale hakata, lülitusin ♦S-sse, mille väljamängija võttis ja jätkas ärtu kümnega, millele ma viskasin kohe esimese viskena (jälle tempos, kuna ma olin seisu juba varem välja mõelnud) ära oma ♣T (lastes lepingu välja, kui väljamängijal oli ikkagi see „ülemine“ variant – aga samas peab ta endiselt ristit arvama). 

Selle ideeks oli, et kuna ma lõpuks pean niikuinii ristit viskama, siis parem juba teha „vastik“ äravise võimalikult vara, samas öeldes kõigile laua taga selgelt ja kõlavalt „LEO HOIA RISTIT!“ (et ta oma mõttetutest kaartidest kogemata kombel neid liiga palju minema ei pilluks) ja säilitada väike risti laua ♣K alla mängimiseks. Kui ma viskan ära väikese kaardi, ma isegi ei mäleta, kas see oli paaris või paaritu, ja väljamängija käib hiljem väikese risti kuninga alla, ning minult pudeneb kümme, siis ta VÕIB hakata kahtlustama, et äkki ma olingi sunnis. Ja kuna sund on ilusam mänguplaan kui lõikus, siis „publikule mängides“ võidaks ta lepingu. Leo viskas sinna minema oma teise pada, mis tagantjärgi oli samuti suurepärane äravise. 

Nüüd tõmbas väljamängija padaässa, nägi, et Leol seda masti enam ei ole, seega olin ma peetanud kolmandat kuningat ning kasseeris oma punased tihid sisse. Leo viskas padaässale ruutut ja viimase ruutu kasseerimisel oli sunnitud sinna ristit viskama, seega oli väljamängijal jaotus lugeda. Nüüd käiski ta risti kuninga alla ja lõikas eelviimasel tihil mu tolleks hetkeks juba singlisse jäänud emandale näppu, viimase tihi võttis ♠K – kaheta ja +200.

Leo padavise oli selles suhtes väga hea, et kui ta oma padakliberit hoiab, võib väljamängija lõpuni arvata, et ♠K on tema käes (äkki ma oleksin pidanud seda peetama tempost väljudes?) ja mängima sama plaaniga, arvestades et Leo vastu tekib „show-up“ sund (st. eelviimasel tihil ristit käies eeldada, et üks Leo kaartidest on ♠K ja kui see nii ei ole, siis mängima tipust, kuna kui minu käes on kaitstud ♣E, pole midagi teha, aga äkki oli see algselt duubel. Ja paradoksaalsel kombel, kui ♣E oleks olnud Leo käes, siis oleks ta pidanud oma pada säilitama, et väljamängija arvaks, et ta on show-upis.

Ma ei tea, miks väljamängija sellise plaani peale läks, kui ta oleks võinud kohe peale avakäiku jätkata ♠Ä - ♠E ning omades kahte sisekut lauda oma pajad tegema panna (5 pada, 3 ruutut, 2 ärtut ja 2 ristit) – see on mänguplaan, mis võidab umbes 80% juhtudest (pada 3-2 või 4-1 singelhonööriga), aga võib-olla matši üldseisu pärast, kuna ta eeldas, et teine tuba jõuab ka slämmi ning on vaja delta tekitada, mängides sellele, et pada istub kehvasti (ma tegelikult ei tea, mis oli praeguse mänguplaani šanss, pärast ehk rehkendan). Teises toas aga tuvastati EW kaartidega hoopis klapp ärtus (kuna Vallol-Hansul poolblokiavangut ei ole, siis Westi lehega tuli passida ja käivitus tugeva 1♣ järgnevus) ning kuna ♠K ei lõikunud, ei olnud 6♥ võidetav. Asja positiivse külje pealt tuleb muidugi mainida, et 6♥ läks üheta ning me siiski võitsime 3 IMPi. Kogu finaalmatši me küll kaotasime üheksaga, aga carryoverist piisas küll ja veel, isegi 6NT väljas oleks meile veel kümmekond IMPi varuks jätnud.

11. detsember

Reede õhtul (või õigemini kella ühe paiku öösel, mis osaliselt seletab toimunut) tuli seltskondlikku bridži togides ette järgmine jaotus, mina Westis (jagu ei pruugi 100% tõele vaadata, aga idee on igatahes sama):

	♠Äxxx ♥ÄKxxx ♦- ♣Kxxx
♠KES9 ♥xxx ♦ÄSx ♣Exx	3NT,S	♠Txxx ♥xxx ♦xxxx ♣xx
	♠x ♥ES ♦KExxxx ♣ÄSxx

Lepinguks jäi peale ühepoolset pakkumist 3NT Südist (1♥-2♦; 2♠-3NT) ja ma käisin avakäiguks ♠K. Väljamängija peetas kaks pada, võttis kolmanda ning seejärel deblokeeris ärtud, läks ristiga lauda, kasseeris ärtud lõpuni ja üritas oma üheksandat tihi saada ristilõikega. See ebaõnnestus ja leping läks üheta, samas kui lepingu oleks saanud võita, mängides lahti ruututihi – kuna kaitsjate pada jaguneb 4-4, saavad nad vaid kolm pada ja ruutuässa.

Pärast jao lõppu mainisin väljamängijale, et ta oleks võinud vaadata mu partneri pikkussignaali padakuningale – siis ta teab, mis seal toimub ja saab lepingu võita. Seejärel taipasin, et tegelikult olen ma ka ise nats sooda. Kuna lauda tuleb neljane pada, siis ei huvita mind partneri padapikkus – kui ♠10 lauda ei ilmu, siis tõmban ma selle maha, seega võin ma südamerahuga alustada hoopis ♠E-ga, et väljamängija eest mastipikkust varjata.

Järgmisel hommikul koitis mulle tegelik tõde – väljamängija võib peetada ka kolmanda pada, ükskõik, kas ma alustasin kuninga või emandaga ja kas ta usaldab pikkussignaale või mitte. Ükski lülitus kaitsele õnne õuele ei too ja kui nad jätkavad neljanda padaga, on vähemalt padapikkus teada, mis antud hetkel tähendab, et ruutu lahtimängimine üheksandaks tihiks on ohutu.

Tegelikult ma kahtlustan, et võib-olla on ka vastase signaale maha magades parem mängida ruutule, mitte ristile. Ruutule mängimine võidab kui pada on 4-4 või ♦Ä viiese padaga ühes käes ja ristiemand ei huvita. Ristile mängimine võidab kui ♣E on lõikes või ♣E ja ♦Ä on mõlemad kolmese padaga ühes käes. Laua ruuturenoo on ses suhtes paha, et kaob võimalus lõpus otsustada, singli korral oleks elu mõnevõrra mugavam.

6. detsember

Eile Tartu võistkondlike meistrikate eelringide viimases voorus tuli ette selline jaotus:

♠9x
♥Sxx
♦KExxxx
♣Äx

♠KESTx
♥x
♦ÄSx
♣Exxx

Leo avas ülemise lehega esimesest käest (odavas tsoonis) 1NT (10 – 13) ja mina pakkusin lepingu, mida lootsin ära võita – 4♠ (võib-olla oleksin võinud 4♦-ga ülekande teha).

VPV sikutas välja ebameeldiva ärtukäigu, mille PPV ässaga ära võttis ja jätkas sama mastiga. Ega mul midagi targemat teha ei olnud kui trumbata (kadujate viskamine on mõttetu) ja käia välja ♠K, kavatsusega, et kui see ära võetakse ja mu trumpi veel kurnama tullakse, siis viskan sinna hoopis oma ristikaduja ja neljanda ärturingi eest kaitseb mind juba laua trumpüheksa. Plaan töötas (tegelikult isegi veel paremini – trumpäss võeti ja jätkati trumbiga) ning pärast selgus, et avakäijal oligi olnud neljas padaäss, nii et kui ta oleks esimese trumbi peetanud, võtnud teise ja jätkanud uue ärtuga, oleks mu trumpkontroll väga täbaras seisus olnud.

Siit moraal – kui vastane käib lambist kuninga, siis on tal (tavaliselt) savi, kas see ära võetakse või veel hullem – ta tahab seda!

30. november - lisa

Tegin siis lubatud paneeli ära, saatsin paariteistkümnele inimesele laiali ja nüüdseks olen saanud 10 vastust: 6 passi, 3 korda 2♣ ja 1 kord 2♠. Nagu Vallo mainis (ja millega ma nõustun), ei tähenda paneelis vastatu küll ilmtingimata seda, et inimesed laua taga sama pakkumise teeksid, aga ilmselt siiski näitab, mida nad ratsionaalselt kõige paremaks lahenduseks peavad.

Vassili Levenko: 2♣ - naturaalne, otsides parimat geimi, las partner näitab oma lehte.

Olavi Oja: 2♣, aus inimene. Elu on näidanud, et igasugune tolmukeerutamine tugevates järgnevustes kasu ei too.

Sven Sester: 2♣ - Leht ei ole selline, et tahaksin mängida vastase 1♠ kontraga, teisel juhul oleks peaaegu mõeldav proovida lõpplepinguks saada 1♠ rekontraga, geimiks on vaja kõigest seitse tihi, aga siiski vist pakuksin 2♣

David Thompson (LUX): 2♠, eeldatavasti peaks see paluma partneril pakkuda trumbitat, kui tal on padas selline kombinatsioon, mis teeks tema käest mängimise paremaks. Samuti peaks see pakkumine ilmselt lubama ühtlast lehte, seega vähemalt duubelärtut ja kui tal juhtub ärtu kuuene olema, siis on sellise pada poolpiduriga ka ärtut parem tema käest mängida (teises pakkumisjärgnevuses).

Kauko Koistinen (FIN): Pass – et pakkuda trumbitat, peaks mul olema parem padapidur, et pakkuda ristit, peaks mul olema parem ristimast. Ärtutuge mul kah ei ole, seega polegi nagu muud pihta hakata.

Sue Bäckström (FIN) – Pass

Martinš Lorencs (LAT) – Pass. Eeldatavasti näitab see ühtlast lehte ja mitte midagi erilist. Ma arvan, et 2♣ peaks olema ebaühtlasem (rohkem rünnet ristimängus) ja kui õigeks trumbiks ongi risti, siis sinna võib jõuda ka peale passi. Trumbitat ma enda kätte ei võta, kuna kui partneril on padas umbes Exx, siis tuleb seda lepingut tema käest mängida.

Janis Bethers (LAT) – Pass. Võib-olla mu partneril on huvi mängida 1♠ ja ma eeldan, et mu pass näitab, et mul on ühtlane leht, tõenäoliselt tuge partneri mastile ei ole ja kolmene pada.

Alon Amsel (BEL) – Pass. Ma ei ole piisavalt hea, et kontreerida/rekontreerida ja mul on ainult üks padapidur, seega ei taha ma üleliia rõhutada trumbitat, eriti oma käest (partneril võib olla Ex).

Vedran Zoric (CRO) – Pass. Ma täiega vihkan NT pakkumist Hxx-ga ja seeläbi partneri Hx-i tapmist, seega 1NT ei lähe mitte. 2♣ pakuksin ma lehega, millega ma oleks teinud sama pakkumise ilma vahelepakkumiseta ja praegune leht selleks ei kõlba. Kui me peamegi ristit mängima, siis võime selle ka hiljem üles leida.