20. detsember

Eile toimusid Tartu segapaarikad (õigemini nende esimene voor, näis millal ja kus teine voor kunagi peetud saab). Meil õnnestus kõik 7 vooru (ühe erandiga) kuidagi väga 50% lähedale mängida - keskmine oli 12 ja meie tulemused voorude kaupa olid 13, 17, 12, 11, 10, 12, 12 ja 51% komadega saada. Üks maks õnnestus mul saada tänu „kohandatud tõenäosustele“. Jäin peale ühepoolset pakkumist mängima 3NT (1NT – 2♦; 2♥ - 3♦; 3NT), avakäiguks sain väikese risti:

♠xx
♥ÄETxx
♦ÄT98x
♣E

♠ÄKTx
♥9x
♦KSx
♣ÄS9x

Avakäigul erilist valikuvõimalust polnud - ♣E läks peale ja Ost viskas sinna ♣10. Isolatsioonis vaadates oleks ruutus protsendimänguks kuninga tõmme ja lõikus Westi käest (võidab, kui emand on Westil või singelemand Ostil), kuid ♣10 kukkumine muutis minu jaoks tõenäosusi tunduvalt. 

Kui see ei olnud mingi väga kaval manööver, tähendas see, et risti jaguneb kõige tõenäolisemalt 6-2 (või võib-olla 5-3 ja Ostil polnud sobivamat kaarti, millega keelav signaal visata) – ja sellest tingitult tahaksin ma ♦E-t lõigata pigem Ostilt. Jätkasin siis teisel tihil lauast ♦10-ga, mis sai tihi ning seejärel väikese ruutuga soldati alla,  millele West viskas krohvi – halleluuja, jõuluime on sündinud! Nüüd oligi jäänud ainult ristikuningale tihi välja pakkuda ning ärtut emandaga lõigata, ning 12 tihi oligi koos. 

Põhjus, miks ma enne ruutu lõikamist kontrolltõmmet ei teinud oli väga lihtne – kuigi see võidab singelemanda vastu Westil, kaotab see singelkliberi vastu (ma ei saa enam neljandat emandat maha) ning 4-1 istumise korral on see viimane variant täpselt neli korda tõenäolisem. Lihtne, aga tõhus (ja mis peamine - töötas). Teised 3NT mängijad olid saanud 10 ja 11 tihi, üks paar oli valinud trumbiks seitsmese klapi ärtus, kus tuli samuti 11 tihi.