3. oktoober

Esmaspäevases klubis tundsin ma tõenäoliselt esmakordselt ajaloo vältel puudust tugevast fit-jumbist võistlevas pakkumises. Partner avas (meie odavas, vastane kallis) 1♠, PPV pakkus vahele 2♥ ja mul oli käes:

♠ÄEx
♥xx
♦ÄKSTxxxx
♣-

Alustasin siis sundiva 3♦-ga ja kui partner kordas oma pada, eeldasin, et „ehk tal ärtupidur puudub, muidu ta võiks ju 3NT panna, nähes ette, mis probleemid mind peale 3♠ pakkumist vaevama hakkavad“ ja tõstsin lihtsalt nelja patta. Kogu jagu oli umbkaudu järgnev:

_________♠KSxxx
_________♥Kxx
_________♦-
_________♣KExxx

♠xx________________♠xxx
♥Sx________________♥ÄExxxx
♦E9xxx_____________♦-
♣xxxx______________♣ÄSxx

_________♠ÄEx
_________♥xx
_________♦ÄKSTxxxx
_________♣-

Kaitse alustas trumbikäiguga, mille väljamängija võttis pildiga lauda ja jätkas väikese ruutuga, kavatsedes ühe ruutu ära trumbata, teise trumbipildiga lauda minna ja hakata seejärel ruutusid mängima. Selgus aga, et ruutu oli jagunenud nii küürakalt, et Ost trumpas juba esimesel ringil üle! Sellega oli aga kaitse paraku läbi – kuna löök oli pikemasse kätte, sai väljamängija nüüd kaks lauasisekut, et ♦E maha ekspassida ja ruutud ära võtta. Kuna Ost käis tagasi trumbi, siis tuli isegi 11 tihi, aga kui ta ka käib emma-kumma ässa, võib väljamängija neile lihtsalt tihid jätta ja midagi ei juhtu. 

Kuna jagu oli selline ekstraordinaarne, oli pakkumine minu lehega tavaliselt märksa vingemad tuurid üles võtnud, paar paari olid slämmis (nt. 6NT kontraga oli vist täiesti olemas), üks proovis isegi mängida 5♦ rekontraga (ja ilmselt oli ta nördimus suur, kui selgus, et trumbis on kaks kadujat), lisaks meile said geimis pidama (ja võitsid ära) vaid Viil-Mikelsaar, nii et saime tagasihoidlikkuse eest 10 plussi.

Aga miks ma sellest jaost üldse rääkima hakkasin, oli see, et tegelikult oleks Ost pidanud oma reflekse talitsema ja oma kolmest mõttetust trumbist löömata jätma. Kui ta sellest hoidub, siis jääb väljamängijal puudu üks lauasisek, et samaaegselt nii trump maha kui ruutu tegema saada ja GIBi väitel tähendab see omakorda seda, et üks tihi jääb geimist puudu! Tegelikult on üsna sageli õige hoiduda isegi mõttetu trumbiga pikemasse kätte trumpamast, kuna see võidetud tihi lahendab väljamängijale tihti muid probleeme nt. trumpkontrolli või sisekute asjus - täpselt nagu juhtus ka siin jaos. 

1. oktoober

Võistkondliku turniiri ühes teises voorus tabas mind järgmine probleem:

Leo passis, vastane avas (kõik kallis) 2♠-ga, mis oli selline veider kahemastileht, et lubas 5-5 ruutut ja kas ärtut või ristit. Minul oli käes:

♠S975
♥ÄKE
♦ÄT
♣KES7

Igatahes ma juba vaikselt kirusin ukrainlaste järjekordset õnne, mis lasi neil oma parima masti pildile saada (nendega enne Lille’i BBOs trenni tehes tekkis vägisi selline tunne, et neil on omavahel mingi otsene infoliin sees, nii hästi jopastada ju ei tohiks) – mingi muu avapakkumise peale võiksin ma 3NT täis laduda ja vähemalt avakäiku ma ei karda. Nojah, oli mis oli, aga kontra ma sellele andsin, kavatsusega hiljem uue kontraga välja tulla ja vaadata mis saama hakkab. Hakkas saama selliseid asju:

Leo____PPV____Lauri___VPV
pass____2♠_____DBL____3♦
DBL___pass_____?

Tore teada, et Leol ka midagi on, aga paraku ei ole mu olukord sugugi meeldivamaks muutunud. Alternatiividest tundusid parimad olevat pass, 3NT ja 4♠, aga kõigil neil on oma varjuküljed – mul pole õiget vastumängu trumbis ega korralikku pidurit trumbita jaoks ning paja kvaliteet on nii lahja, et kui ma 4♠ hüppan ja Leo kolmesesse satun, siis võib asi väga hulluks kätte minna.

Menetlesin seda jagu siis umbes nii:

Tõenäoliselt ei ole VPV-l neljast ruutut, või ta võiks äkki 4♦ tõkkega õnne proovida. Kui Leol on kolmene ruutu, siis juhul kui meil on kaks ruutupidurit, on meil ka vastase lepingu vastu kaks kaitsetihi ning neli tihi ülejäänud kolmest mastist ehk ikka laekub, kui meil aga ei ole teist ruutupidurit, siis võib 3NT saatus olla väga hale, sest kuna mu äss on duublis, ei saa ma kaks korda peetada. 4♠ võib välja tulla, aga võib ka mitte (kui Leol ongi neljane pada, siis keegi ei ütle, et see sõbralikult vastu istuma peaks). Igatahes otsustasin siis õnne katsuda passiga. Suurt õnne see mulle ei toonud, sest kogu jagu oli järgmine:

Kuigi me üritasime laua trumpi hoolega lühendada, oli tal seal piisavalt pikkust, et oma ärtu tegema mängida ja tuleb õnne tänada, et väljamängijal oli ruutu duublis mitte kolmene, muidu oleks see leping üldse välja tulnud, üheta ja -200 teise laua -620 vastu (nelja pajaga erilisi probleeme ei ole, seda hoolimata 4-1 trumbist). 3NT valimine oleks lõppenud -100ga – kahjuks tõi avakäik ruutu avakäigu pildile – kuid kui me nüüd kaotasime 9 IMPi, siis see oleks kaotanud vaid kolm täiendavat IMPi. Nii et pagan seda teab, mis siin tegelikult tegema peaks.

30. september

Tallinna Festivali võistkondlikul turniiril segas jaotusmasin kokku järgneva sadistliku jaotuse:

Nagu näha, on NS liinil jagu on täiesti peeglis ja kuigi padaemand lõikub, on mõlemad ristipildid väljamängija seisukohast võttes vales käes – ning liinil olevad 33 pildipunkti tähendasid seda, et enamus jõudis väiksesse slämmi, mis paraku oli täiesti lootusetu. 44-st paarist 39 mängisid väikest slämmi, peamiselt trumbitas, mõni ka ristis ja 38 neist (nagu ka kõik 5 paari, kes piirdusid trumbitageimiga) said 11 tihi. Meie vastas olid Malta pensionärid, kes pakkusid stiilis pass - 2♦ - 2♠ - 2NT – 3NT ja kuna arvata oli, et Olavi ja Puuk avavad esimeselt käelt 11 punktiga, siis on 13 miinusimpi soolas. Selgus, et mul oli osaliselt õigus, nimelt Puuk avaski 1♦, aga Olavi oli ainuke inimene saalis, kes 12. tihi kätte sai.

Toimus see nii, et millegipärast otsustas West välja käia oma ainsast neljasest mastist, ehk siis ristist ja Olavi korjas avatihi emandaga ära. Seejärel lõikas ta maha paja ja tegi kõva otsuse, et „küllap tädike oligi nii rumal kui pealt paistab ning oli avakäigu teinud neljanda kuningas-soldati alt. Ja kui see nii oli, siis ainuke variant lepingu võitmiseks oli leida ka kolmas 3-3-3-4 jaotus (või võtta hea õnne peale ära tihid õigetes mastides, nii et West sundi jääks. Sestap korjaski Olavi ära kõik tihid kolmes kallimas mastis, nähes oma meeleheaks, et West suutis kogu aeg masti panna. Ja ürituse lõpetuseks järgnes väike risti ässa alt laua kümne suunas ja oligi elegantne sissevise laual ning ootamatud 13 plussimpi. Loomulikult see mänguplaan oleks võinud väga kergesti triumfi asemel fiaskoga lõppeda kui avakäik oleks tulnud näiteks Kxx-st (või xx-st) – siis oleks see tähendanud ladvalepingu tahamängimist, aga igatahes seekord pidas diagnoos paika.

30. august

Lille’i bridžiolümpial tuli meil Brasiilia vastu ette järgmine jaotus, kus Tiit sai näidata oma nuhhi singelkuningate leidmisel:

Ma pakkumisjärgnevust täpselt ei tea (tõenäoliselt avas Süd teiselt käelt 1♦-ga, West pani pada vahele ja Nord pakkus ärtut üle), aga igatahes olid NS 4♥-s ja Tiit-Maks läksid selle vastu nelja pajaga tõkkesse. Nagu selgub, oli see eriti hea otsus, kuna 4♥ tuleb välja, aga kui maha tõmmata ♠K ja ♦E, siis tuleb välja ka 4♠. Nord tegi Tiidu jaoks pool tööd ära, kuna pani avakäiguks ♦E lauale, millest Tiit järeldas, et „on mis on, aga ilmselt tal ei ole trumbis Kx-i“ ning käis teisel tihil trumbi laua ässa alla – ning kui kuningas kukkus, võis rahus oma 10 tihi nõuelda. (huvitav, kas trumbi Kxx ei ole võimalik?).

Alfredo Versace suutis siin lahendada veel keerulisema probleemi – tema sai ♥K avakäigu (pakkumine algas samuti nii nagu ma prognoosinud olin, Nord pakkus 1♠ peale sundiva 2♥). Kaitse alustas kahe ärturingiga ja Versace otsustas natuke pildipunkte välja selgitada ning mängis alustuseks ristit, mitte trumpi. Nord võttis ja pani lauale ♠7 – mille peale Versace otsustas lauast panna ässa, mis kukutaski kuninga. Seejärel jätkas ta uue ristiga, millele Süd hüppas kuningaga ette ja käis ruutut, Versace võttis ässa, läks trumbiga lauda ja lõi risti, millele kukkus Nordi ♣E. Nüüd luges ta toimuva kokku – Nordil oli sundiva 2♥ pakkumiseks ♥KE(S?) ja ♣ES, seega on tal ilmselt veel üks kaart, kas ♣K või ♦E – aga kahjuks polnud väljamängijal lauasisekuid, et risti olukord välja selgitada. Kui tal oleks ♣K ja 2-6-1-4 jagu, siis võinuks ta teha ka ruutukäigu, sest partner avas 1♦ või siis lülituda teisel tihil ristisse, seega ilmus nüüd lauale ♦K ja peale emanda kukkumist oligi leping kotis!

Meie vastane õnneks nii kõva ei olnud. Meil hakkas pakkumine 1♦ - (1♠) – 3♥ (kutsuv kuuesest) ning lõpplepinguks sai samuti 4♠ kontraga. Käisin avakäiguks ♥K, mille Leo võttis üle ja tõmbas ♣K ning seejärel lülitus ruutusse. Väljamängija võttis selle ja lõikas soojenduseks trumpkuningale näppu ning kui Leo uue ruutu käis, mängis sellelegi käest väikese! Ning kuna kaitse oli juba nii käinud, siis jätkasin ♣S-ga Leo ässa alla ja ta andis mulle veel ruutulöögi, kolmeta ja täiendavad +500. 

20. august

Jälle siis üks mu patserdustest bridžiolümpial (palju neid enam ei tule) – ja jälle selline lasteaiatasemel viga, mille tegelikult peaks juba autopiloot ära elimineerima. Nimelt „õnnestus“ mul Brasiilia vastu kohe esimeses jaotuses taha mängida geim – ei tea, kas oli selles süüdi siis kehv sisseelamine või see, et me pidime mängima uues ülekandesüsteem (bridgereader oli vist selle nimi) ja meil tekkis esimese jao ajal selelga väikseid probleeme, mis hajutas kontsentratsiooni.

Jagu ise järgnev (mina Nordis)

Pakkumine:

Lauri____Ost___Leo___West
1♠______DBL___2♥____pass
4♠_____pass…

Leo 2♥ oli siin hea padatõste.

Avakäiguks tuli ♣E ja ma rajasin oma mänguplaani eliminatsioonile. Kavas oli risti kätte lüüa, ruutud ära võtta ja käia väike pada vastu lauda – kui Ostil on näiteks 1-4-5-3 singelässaga, on mastid elimineeritud ja 2-2 trumbi puhul on mul alati olemas veel üks lauasisek, et neljas risti ära kõpsata ja hiljem kasvõi ♥K lauale panna (ilmselt on ♥Ä taga).

Ühesõnaga mõeldud-tehtud, aga selle asemel et võtta kõigepealt ära mõlemad ruutud ja käia teine risti käest, tõmbasin kohe lauast teise risti (pealtnäha tundus suht ohutu manöövrina) – aga see kõpsati kinni, tõmmati trumpäss ja visati ruutuga välja, üheta. Tagantjärgi targana oleks see plaan võitnud ka näiteks siis, kui kogu muu jaotus oleks olnud sama, aga Ostil 2-4-5-2 jaotus.

19. august

Nüüd siis üks mu suuremaid ja imelikumaid patserdusi – toimus see üheksandas voorus matšis Austria vastu. Vastane oli tsoonis, meie mitte, mina istun kolmandal käel lehega:

♠94
♥42
♦ÄT9873
♣862

ja pakkumine käis nii:

Leo____Wernle___Lauri____Schifko
1NT____DBL____3♦______DBL
pass____3♥_____pass______4♥
pass…

Leo 1NT oli 10-13 ühtlast ja minu 3♦ tõkkeks.

Avakäiguks tegin ♠9 ja avanes järgmine pilt:

♠E85

♥8753

♦S4

♣ÄK95

_________♠94

_________♥42

_________♦ÄT9873

_________♣862

Väljamängija võttis lauast emandaga tihi ja käis ♥8, millele Leo hüppas kuningaga ette ja jätkas väikse ruutuga (♦5) – väljamängijalt kuus ja minult äss, millega oligi leping välja lastud!

Nimelt oli Leol selline leht:

♠T732
♥ÄK9
♦52
♣ES43

Lepingu taha võtmiseks pidanuks ma esimese ruutu läbi laskma, seejärel saab Leo trumpässaga tihile (väljamängijal kuhugi viskeid ei ole) ja käib uue ruutu, mispeale jätkan ma kolmandaga ja ta saab oma ♥9ga lauast üle kõpsata.

Miks ma sellise pudrutuse tegin, oli see, et ma fikseerisin ära väikse ruutu käigu ja vaatasin, et ju vist kolmanda käis, seega meil kas on kaks tihi või ei. Samas, kui lauale ilmus ♦6, siis pidanuks plaanid ruttu üle vaatama. Nüüd on üleval veel kaks kõrgemat ruutut, need on ♦K ja ♦E – ja kui need oleks mõlemad Leo käes, käinuks ta ju ühe neist välja! Seega jääbki talle ainsaks kombiks ♦52 – kui ta just ei otsustanud ruutusingliga avada, mis arvestades kõike on suhteliselt väheusutav.

Väljamängija tegi muidugi sellise vea, et ta oleks pidanud mängima ♦K, mitte väikse ruutu. Siis ei ole mul võimalik kindlalt teada, mis on Leo ruutukombinatsiooniks ja ma võin sama hästi sinna ka ässa peale panna (äkki Leol on E65 ja väljamängija arvas valesti). Aga igatahes ei vähenda see minu patserdust. Jagu jäi õnneks viiki, ka teises toas oli 4♥ mingitel asjaoludel (♦Ä avakäik vist) välja tulnud. Ja huvitav on see, et kuigi seda jagu oli tegelikult suhteliselt lihtne kaitsta, suutis meie alagrupis lepingu taha võtta ainult Taivan (Hongkongi vastu) – kõik ülejäänud oli selle täis lasknud!

18. august

 Bridžiolümpia jagudest rääkides alustaks siis ühe sellisega, mis vahelduse mõttes hästi välja kukkus – kuues voor, jagu nr. 28.

Jõudsime Leoga ühepoolses pakkumises trumbitageimi Westi käest (1♣ - 1♦, 1NT – 3NT) ja avakäiguks sain väikese paja. Loomulikult alustasin ruutukäigust vastu laua marjast, eest pandi soldat vahele ja tagant tuli kliber. Ühesõnaga hea uudis on see, et ruutud on võimalik tegema mängida, aga kui  Südil on Äxx, siis on mul tõsiseid muresid lauasidemega, et need ka kätte saada. Vaatasin siis üle oma muud võimalikud tihiallikad ja tuvastasin, et kui ristis õnnestub kaks tihi kätte saada, siis on mul kolm tihi pajas ja kaks igas ülejäänud mastis. Pidureid mul jagub ja ruutudega pole kuhugi kiiret, samas on vastane sunnitud mind ruutus ka teise korra lauda laskma ja ristit mängides sätin ma lepingu ohtu ainult mõnel väga spetsiifilisel juhtumil. 

Seega käisin kolmandasse tihisse ♣8, mille peale Süd vajus transsi ja hüppas kuningaga ette ja käis teise paja. Selle võtsin, käisin uue ruutu, mis paljastas selle, mida ma algusest saadik kahtlustanud olin (1-3 jagunemise) ning lauda saades tulin sealt uue ristiga, millele Süd ässaga ette hüppas, karpis sisse oma ♦Ä ja käis ärtut. Sinna hüppasin ässaga peale (läbi laskmisega kiiret pole), tõmbasin ♣E (soldat ei kukkunud) ja oma viimase paja ning viskasin ristiga välja. Süd võttis selle ja pidi käima oma ♥E alt, mis andis mulle üheksanda tihi ja 10 IMPi plussi, kuna teises toas jätkas väljamängija kohe teise ruutuga ja käis üheta.

Turniiri Daily Bulletin oli seda jagu kajastades väga ebaõiglane – kiitis küll Rodwelli ja kedagi USA naistekoondise mängijaist, kes selle lepingu sel moel välja mängisid (lõppseisus olid küll väikesed erinevused, aga põhiidee oli sama), aga minu pingutusest polnud seal sõnagi.