30. september

Tallinna Festivali võistkondlikul turniiril segas jaotusmasin kokku järgneva sadistliku jaotuse:

Nagu näha, on NS liinil jagu on täiesti peeglis ja kuigi padaemand lõikub, on mõlemad ristipildid väljamängija seisukohast võttes vales käes – ning liinil olevad 33 pildipunkti tähendasid seda, et enamus jõudis väiksesse slämmi, mis paraku oli täiesti lootusetu. 44-st paarist 39 mängisid väikest slämmi, peamiselt trumbitas, mõni ka ristis ja 38 neist (nagu ka kõik 5 paari, kes piirdusid trumbitageimiga) said 11 tihi. Meie vastas olid Malta pensionärid, kes pakkusid stiilis pass - 2♦ - 2♠ - 2NT – 3NT ja kuna arvata oli, et Olavi ja Puuk avavad esimeselt käelt 11 punktiga, siis on 13 miinusimpi soolas. Selgus, et mul oli osaliselt õigus, nimelt Puuk avaski 1♦, aga Olavi oli ainuke inimene saalis, kes 12. tihi kätte sai.

Toimus see nii, et millegipärast otsustas West välja käia oma ainsast neljasest mastist, ehk siis ristist ja Olavi korjas avatihi emandaga ära. Seejärel lõikas ta maha paja ja tegi kõva otsuse, et „küllap tädike oligi nii rumal kui pealt paistab ning oli avakäigu teinud neljanda kuningas-soldati alt. Ja kui see nii oli, siis ainuke variant lepingu võitmiseks oli leida ka kolmas 3-3-3-4 jaotus (või võtta hea õnne peale ära tihid õigetes mastides, nii et West sundi jääks. Sestap korjaski Olavi ära kõik tihid kolmes kallimas mastis, nähes oma meeleheaks, et West suutis kogu aeg masti panna. Ja ürituse lõpetuseks järgnes väike risti ässa alt laua kümne suunas ja oligi elegantne sissevise laual ning ootamatud 13 plussimpi. Loomulikult see mänguplaan oleks võinud väga kergesti triumfi asemel fiaskoga lõppeda kui avakäik oleks tulnud näiteks Kxx-st (või xx-st) – siis oleks see tähendanud ladvalepingu tahamängimist, aga igatahes seekord pidas diagnoos paika.