Kuigi ma olen ilmselt juba peaaegu kõigile sellest jaotusest
rääkinud, otsustasin ikkagi selle ka plogis jäädvustada. Millegagi tuleb ju
ometi selgitada, et me Eesti paaride karika, kehva mängu kiuste, ära võitsime –
ja ilmselgelt saab seda selgitada õnne üleküllusega.
Aset leidis see jagu seega siis Pärnus, Eesti paaride
karikavõistluste kuuendas voorus. Leo avas esimeselt käelt (meie odavas,
vastane kallis) nõrga (10-13) 1NT-ga ja mina vaatasin otsa sellisele lehele:
♠E5
♥9
♦985
♣KST6532
♥9
♦985
♣KST6532
Loomulik tegutsemisviis oleks pakkumine maandada 3♣-sse,
lootes, et vastased ei sekku, aga ma leidsin, et võiks proovida teha „midagi
huvitavat“ ja pakkusin 3NT. Eeldasin, et me niikuinii opereerime miinustsoonis
(jõuülekaal on vastastel ja kalleid meil ei ole) ja seega võib väike segaduse
külvamine abiks olla. Kui vastased kontreerivad, siis taandun 4♣-sse ja loodan,
et midagi väga hullu ei juhtu. Minu pool ekraani olnud Aivar Tihane põrnitses
seda pakkumist küll jupp aega, aga reageeris ikkagi passimisega ning 3NT jäi
mänguks.
Kogu jagu oli järgnev:
Nagu näha, oli Leol ideaalne kaart – kolm ässa ja pidur
neljandas mastis – ning selgus, et geimi võitmiseks on vaja ainult risti mast
kotti tuua. Ei tea, kas Aivari mõttepaus oli ka Leole kohale jõudnud või mingil
muul põhjusel, igatahes ei raisanud Leo jaotuse mängimisel eriti aega – võttis avakäigu
♦Ä-ga, seejärel tõmbas ♣Ä ja käis väikese risti kümne alla. Täpne mäng ja +400.
Eriti magusaks muudab asja see, et teises liinis seisab 4♥ - meil on saada vaid
kolm ässa ja sellega pidu lõpeb. +10 IMPi saali vastu.