Minu jaoks oli kõige müstilisem jaotus Kosices selline, mida
ma ise ei mänginudki – nimelt matšis Tšehhi vastu tuli ette järgev jagu:
Tiit-Maks jõudsid Westi käest 6♦ lepingusse ja peale kaht
ristiringi mängis Tiit muid maste kuni jõudis äratundmisele, et ilmselt on
Südil kolmene pada ja Nordil duubel, ning seepeale otsustas mängida paja
tagurpidilõikusele, käies soldati, ning võitis seejärel lepingu. OK, see on
küll napilt tõenäosuse vastane mäng (kaotades ET duubli korral Nordis), aga siiski
mõeldav.
Teises lauas aga jõudsid tšehhid kuude patta ja Sven-Vasja alustasid
kaitset samuti kahe ristiringiga. Nüüd tuli väljamängija (M. Kopecky) ärtuga
kätte ja kordas sama manöövrit juba neljandal tihil! Nii et võidu asemel tuli
meil hoopis kaks miinusimpi vastu võtta. Mina küll ilmselt nii ei oskaks…
Vaidleks nats su tõenäosusjutuga. Eeldan et W mängis enne tagurpudilõikust käest väikese vastu ässa. ET duubli tõenäosust arvestades peaks siis N antud jaotuses T-ga falskaardima või mis? Ja seda arvestades ning ka võimalikku 4-1 arvesse võttes, kas Q lõikus on endiselt vastu tõenäosust?
ReplyDeleteMigu.
Tiit väitis, et tal oli 3-2 välja loetud. Aga muidu on sul tõesti õigus - kui mängida väike vastu ässa ja Nord mängib väikese, siis on täpselt 50-50, et kas sa mängid duubelemandale või duubelkümnele tema käest. Nordi käest tulev kümme muidugi tekitab igasuguseid huvitavaid värinaid :)
ReplyDeleteKuna padakaheksa puudub, pole mõtet enne tagurpidilõikust väikest pada ässa alla käia. Kui padakaheksa oleks aga väljamängijal olemas, pakuks see Nordile efektse falskaardimisvõimaluse E10-st emanda mängimise näol.
ReplyDeleteVallo.
siin arvatavasti mängis rolli see, et miks annab S vabatahtlkult löögi lühemasse kätte? Arvatavasti seepärast, et tal on kolmas trump E. (Tiidu bridžinurgast selgub, et avakäik oli risti E, mis sai tihi ja S jätkas ristiga). Muidugi võiks seda teha ka kolmanda trump 10ga, et siis vastane arvaks valesti, või siis kolmanda E-ga, et arvatavasti vastane teab, et ma tean, et ta teab jne... :)
ReplyDeleteTom