Monday, June 6, 2011

6. juuni

Rootsi vastu oli mul avakäiguprobleem slämmi vastu 

Minul oli käes suht tagasihoidlik kaart:

♠83
♥E9
♦S642
♣S8763

ja pakkumise eest hoolitsesidki peamiselt vastased (kõik tsoonis)
Leo______Wrang____Lauri____Sylvan
2♦________2NT______p_______3♥
p__________3♠_______p_______3NT
p__________4♦_______p_______4♥
p__________4♠_______p_______4NT
p__________5♥_______p_______6♠…

Leo 2♦ oli Multi (Wilkosz oli tollel turniiril keelatud) ja vastased venitasid end ülekande kaudu vaikselt slämmi – nagu pakkumisest näha, siis kumbki andis partnerile võimaluse ka enne peatuda.

Mis muutis asja huvitavaks, oli see, et Leol oli võimalik kaks korda ärtut kontreerida (tal ju peab ärtumast olema praegu), aga ta seda ei teinud. Ning nüüd tuleb mängu selline huvitav aspekt, et kui ta oleks ärtumasti pakkunud, tähendaks kontra üldiselt „ ära käi seda“, kuid kas see kehtib ka selle kohta, kui ma reaalselt tean, et tal on ärtu, aga ta ei ole seda kindla sõnaga väljendanud? Matšis Taani vastu ma igatahes kontreerisin peale Leo Multi avangut K-ga ära vastase 3♠, kuna ma teadsin pakkumisest, et Luksil on pada – kuigi ta ei olnud seda kuskil enam kuulutanud (partneri pakutud masti puhul, isegi toetamise korral, mängime me nii, et kontra = „käi seda“), nii et kas „teadmine“ laieneks ka sellisele seisule?

Igatahes otsustasin, et võtan asju formaalsustest lähtuvalt – Leo pole ärtut nimetanud, isegi kui tal see on, järelikult pass = ära käi ja kontra = käi. Nüüd aga tekkis teine probleem – isegi kui Leol on seal mingi ebaapetiitne kombinatsioon, võib ikkagi ärtukäik vajalik olla, et meile teine tihi lahti mängida. Kaalusin natuke seda varianti ja leidsin, et sellisel juhul oleks ta võinud ju siiski 4♥ ära kontreerida (pass 3♥ peale = ega mul siin midagi head ei ole, aga kui ta hiljem kontreerib 4♥, tähendaks see minu arust, et „natuke ikkagi on“ või siis et „ega kuskil mujal ka midagi paremat ei ole).

Järelikult oli vaja valida odavmastide vahel – ja kuna väljamängija oli eitanud ristikontrolli, siis panin avakäiguks ristit (lisaks sellele on viiesest soldanist ka mõnevõrra ohutum käia kui neljasest), sisimas lootes, et partneril on ♣K ässa taga ja äss kõrval. Kogu jagu oli järgnev:

__________♠KE974
__________♥Ä4
__________♦85
__________♣KT54
♠83__________________♠T62
♥E9__________________♥S87653
♦S642________________♦73
♣S8763_______________♣ÄE
__________♠ÄS5
__________♥KT2
__________♦ÄKET9
__________♣92

Nii et ristikäik oli antud jaos võitja, eriti kui võrrelda ärtu- ja ruutukäiguga, padakäigust tegelikult piisab samuti lepingu taha võtmiseks. 
Ja jälle tekkis huvitav küsimus – mida oleks tähendanud Leo kontra 6♠-le? Kuigi laud on nimetanud ärtut, siis seda see ei saa tähendada, kuna see on Leo mast (ja ta võiks lihtsalt 3♥/4♥ ära kontreerida). Kas nüüd tuleks käia ristit, kuna väljamängija on selles kontrolli eitanud ja see on vaikimisi nüüd „laua mast“ või siis ruutut – kontra palub teha ebahariliku avakäigu ja selle pakkumise järgi ma ilmselt muidu ruutut ei käi? Õnneks arvas Leo, et sellise pakkumise järel ma tõenäoliselt käin niikuinii ristit ja seetõttu pole vaja seisu liiga segaseks ajada.

Kahjuks ei olnud meil ka siin sellest jaost erilist rõõmu – Sven-Vasja jõudsid samuti kuude patta ja kuigi nad mängisid seda kaitstud käest, ei olnud lepingut võimalik võita (Nordist mängides võtavad ka punase masti käigud selle taha, ainult ♥S või ristikäik laseb välja). Pidi see ruutu mul siis neljas soldat olema…

No comments:

Post a Comment