4. juuni

Matšis Rootsi vastu tuli ette jagu, mis pani mõlemad tiimid lõunapausi ajal kukalt kratsima – kuidas võita järgnevate kaartidega Osti käest 4♥, kui kaitse alustab trumbikäiguga? Jaotuste väljatrükk igatahes väitis, et see on võidetav, aga kumbki tiim (selgus, et mõlemad olid selle analüüsimisega tegelenud) ei suutnud ka lahtise kaardiga välja mõelda, kuidas see käima peaks. Lubasin siis teistele, et panen kodus jaotuse masinasse ja uurin järgi. Laua taga igatahes pidurdusime me Leoga 2♥-s, mis trumbikäigu järel ületihiga välja tuli ja rootslased jõudsid nelja ja suutsid selle kuidagi taha mängida, hoolimata sellest, et kaitse käis alguses pada ässa alla ja isegi seejärel veel trumpi ei lülitunud. Jagu ise järgnev:

_______♠ÄE3

_______♥T5

_______♦ES85

_______♣ET75

♠S976_____________♠K84

♥AK86____________♥ES73

♦3________________♦AT94

♣AS42 ____________♣63

_________♠T52

_________♥942

_________♦K762

_________♣K98

Igatahes tuleb ärtu avakäik võtta lauda ja käia ruutut ässa alla ning lüüa üks ruutu, seejärel peab jätkama padaga vastu kuningat. Nüüd rajad natuke hargnevad.

Kui N mängib sinna väikese, siis tuleb veel üks ruutu lauda trumbata, aga mitte väikese, vaid kõrge trumbiga ja käia pada. Kui Nord käib nüüd trumpi, saab väljamängija trumbid maha korjata ja seejärel pada tegema mängida, ♣Ä on sisekuks viimase pada juurde ning kaitse saab kaks pada- ja ühe ruututihi. Kui ta käib ruutut, saab selle lauda trumbata ja kaitse saab kaks pada- ja ühe ristitihi. Pada äravõtmine ei tee asju ka kuidagi paremaks, järelikult on ainuke variant käia ristit. Väljamängija peab selle peetama, säilitades oma sidemed. 

Kui nüüd vastane jätkab uue trumbiga (ükski muu käik ei ole hea, väljamängija saab oma teha kolmanda ruutulöögi ning korjab 7 trumpi ja ühe tihi igast muust mastist), siis tuleb trumbid lõpuni mängida ning tekib kolme kaardi lõppseis, kus lauas on ♣ÄS ja ♠S ning Nord on seal taga kõrge padaga ja ♣ET-ga sisseviskesunnis. Kui ♣Ä on ära võetud, siis sellist seisu ei teki ning kuna väljamängijal puudub kiirsisek kätte, ei saa ta ruutulööki lauda teha, sest kui ta käigu ära annab, käib kaitse trumpi. ♣E varasem käimine ei ole hea, siis võib selle kasvõi peetada ja hiljem ristit lõigata ning saada kümnenda tihi sel moel.

Kui N hüppab ♠Ä-ga ette ja käib trumpi, tuleb see võtta kätte, lüüa ruutu lauda ja tulla padaga kätte, seejärel tõmmata maha kaitse viimane trump ja mängida pada tegema, ♣Ä on veel lauas sisekuks ja teine risti läheb viimasele padale, kaitse saab ainult kaks pada ja ühe ruutu, ruutukäik teeb sama asja läbi kiirendatud tempos (või laseb väljamängijal lihtsalt oma tihid lahku lüüa, vahet pole) ning padakäik annab juba ületihi. Seega peab kaitse käima ristit, mis annab väljamängijale kaks mänguplaani:

A) Ta võib selle peetada ja seejärel trumbijätku korral võtta tihi kätte, lüüa ruutu, tulla ♠K-ga kätte ja tõmmata kaks viimast trumpi, mille järel tekib sama sisseviskesund nagu varasemal juhul – lauda jääb viimaseks kolmeks kaardiks ♣ÄS ja ♠S ning Nordil on ♠ kõrge ja ♣ET-ga taga niutsumas.

B) Väljamängija võib selle tihi isegi ära võtta ja risti järgi käia. Seejärel tuleb trumbijätk kätte võtta ja lüüa ruutu lauda, seejärel lüüa kolmas risti kätte ja tõmmata maha kaitsjate viimane trump, mille järel tekib lauale selline olukord:

_____♠E3
_____♥-
_____♦E
_____♣E

♠S97_______♠K8
♥-_________♥S
♦-_________♦T

♣S_________♣-

______♠T5
______♥9
______♦K
______♣-

Nord peab ära viskama kas risti või ruutu ja järgneb väljavise ♦10-ga, millele kaob Nordi viimane odavmastikaart ja kõigil on käes kaks pada, ning mast on külmutatud – kes seda käib, see kaotab tihi. Ka see, kui Süd otsustaks varem ♦K deblokeerida, ei aitaks, ruututihi läheks küll teoreetiliselt Nordi kätte, kuid ta oleks viimase trumbitõmbe peale ikkagi sunnis – et hoida ♠E-t kaitstuna peab ta oma odavmastitegijast loobuma.