22. juuni

Nagu Aivar Tihane tuvastas, oli üks meie koondise peamiseid kirstunaelasi tagumise poole käest punktide kättesaamine. Esimese poole vastu saime me 13,9 VP-d matšist ja tagumise poole vastu 15, ühesõnaga vahe oli 1,1 VP-d matšist. Samas täpselt meie ette jäänud võistkonnad – Island, Rumeenia ja Prantsusmaa korjasid tagumise poole vastu üle 18 VP ja nende tulemuste erinevus oli vastavalt 7,9; 7,0 ja 5,3 VP’d (just for record – suurim erinevus oli Austrial – 8,4; väikseim Inglismaal – 0,0). Samas ega tagumist otsa ei olnud ka nii lihtne üles peksta, ainukesteks tõelisteks mahlamütsideks oli Küprose tiim (kes sai siiski ka kolm võitu kätte). Näiteks olnuks erapooletul pilgul suisa lust vaadata kuidas Walesi paar võitis meie vastu ainsana saalis ära 5♦:

Pakkumine:

West____Nord___Ost___Süd
1♦_______1♠____DBL___3♠
DBL____pass____5♦____pass…

Avakäiguks tegin Nordist ♠E, mille väljamängija võttis, tuli ristiga kätte, viskas ♠K peale risti ära ja lõi paja lauda. Seejärel tuli ♣K-ga kätte ja lõi lauda ka risti ning käis trumbi emanda alla (lootes, et ma jään sisseviskesse). Võtsin selle ässaga, viskasin soldatiga tagasi välja ja seepeale järgnes lauast ♥S – ning meil ei olnudki enam midagi teha. Kuna Leo emand oli duubel, kattis ta selle (kui tal oleks kolmene, siis peaksime me mõlemad peetama, ma arvan, et me oleks sellega hakkama saanud, aga lõbus on siis, kui tal on ÄEx, siis tuleb see taas emandaga katta), ma võtsin kuninga ässaga ja pidin ♥9 alt kahvlisse käima (äkki oleks võinud peetades hanitada?). Tuli siis läbi hammastekirina tunnustada, et „hästi mängitud“ ja nagu karta oligi, tuli teisest toast vastu -100, kui 3NT hoolimata kahekordsest padapidurist taha käis.