Kõige vastikum hetk Ptuj's ei olnud mitte siis, kui ma olin poolfinaali esimeses lisajaotuses -1100 teinud, vaid see saabus umbes pool tundi hiljem. Nimelt pidi sisuliselt kohe peale lisajagude lõppu (puhkust oli vast ca 5 minutit) hakkama mängima pronksimatši Leeduga - ja kohe esimeses jaos mängisin ma geimi taha. Ma arvan, et ma mängisin seda jagu liiga hooletult ja võtsin ette vale baaskäe. Peale padasoldati avakäiku oleksin pidanud ära kasutama potentsiaali, mille pakuvad padaseitse ja -kaheksa ning kõigepealt tõmbama trumbid ja seejärel käima lauast padakümne, kavatsusega lõigata emand-üheksat, lisašansiga kukutada S9 duublist. Antud jaos oleks see kõigepealt pakkunud teravaid elamusi, kui selgub, et kümme läheb emanda alla, aga lõppkokkuvõttes oleks asi hästi lõppenud, kuna teisest käest üheksa kukub.
Edasi tuli paar ilmetut miinustulemust meile (ühes mängis Leo masti, kus tal on ÄS9xxx vastu duublit (või mingi selle ekvivalent) nii, et käis väikese üheksa alla (teoreetiliselt parim mänguplaan kui vastane ei ole piisavalt kõva, et nii pilt-kümme-väikesest kui kahest pildist pilt vahele panna ja sind teises ringis otsustama sundida) ja lõikas singelkümnele näppu, nii et ka neist midagi head ei olnud loota ja eriti hulluks läks asi neljandas jaotuses, kus vastased läksid Leo omast käest pakutud nelja pada peale viide ruutusse, mida me kontreerisime ja ma välja lasin, kuna ei suutnud Leo kätte visualiseerida kahteteist musta kaarti, nii et ma arvestasin sealt jaost veel -11 IMPiga (-750 vs +200) ja minu hinnanguil olime me taga 25 IMPiga. Nagu pärast selgus, olime me sel hetkel taga koguni 0:33, sest nagu mainitud, esimeses jaos võitsid leedukad slämmi ja neljandas jaos lasid Vasja ja Sven vastastel mängida nelja pada, mille vastu kaitset polnud. Kuigi ma ei teadnud, et asi koguni nii hull on, võite kindlad olla, et tol hetkel oleksin ma tahtnud küll kuskil väga kaugel olla...
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment