9. oktoober

Kolmapäeval sai nats nalja järgnevas jaotuses:

	♠AEx ♥Kx ♦xx ♣ÄK7653
♠xx ♥xxx ♦STxxxx ♣98	N,-	♠Kxx ♥Äxx ♦ÄKx ♣ST42
	♠STxxx ♥ESxxx ♦Ex ♣E

Teises lauas avas Nord Precisioni 2♣-ga, Ost pakkus sinna 2NT peale ja selle peale ei olnud eriti midagi öelda ei Südil (kui teaks, kummale kallile partneril tugi on, siis tahaks pakkuda), Westil (tahaks ruutusse ülekande teha, aga see on võimatu) ega ka Nordil (tahaks jõu pealt kontra panna, aga kui selgub, et partner on lahja, siis võib asi hapu olla).  Veidral kombel selgus, et 2NT vastu kaitset ei olegi nii lihtne leida – selleks tuleb käia ärtu avakäik. Seda ei tulnud ja 2NT tuli täpselt välja.

Meil avas mu partner 1♣-ga (oleks ka minu avapakkumisvalik olnud, 2♣-le eelistaksin natuke ka 15-17 1NT-d) ja jõudsime ühepoolses pakkumises 4♠ lepingusse (1♣ - 1♠, 2♣ - 2♥, 2♠ - 3♥, 4♠). Nagu näha, on seal peale ruutu avakäiku (mis ka tehti) neli päästmatut kadujat. Kuna Ostil on pidaja olemas nii ristis kui trumbis, ei olnud ♥Ä kasseerimisega kuhugi kiiret ja peale ruututippude võtmist lülitus ta hoopis ♣S-sse (minult perforce ♣E ja Westilt ♣9). Järgnes ebaõnnestunud padalõikus ja nüüd oleks juba aeg ärtu ära võtta ja kaardid kotti panna, aga Ost otsustas proovida, äkki saab partner ristilöögi (ilmselt ei saa, arvestades et ma olen praktiliselt kindlasti 5-5 kalleid lubanud), nagu seda asja ei annaks ka pärast ärtut korraldada. Nagu arvata oligi, partner ristit ei löönud ja mina viskasin ärtu ära, aga esialgu ei olnud sellestki midagi halba – et kõigist ärtudest vabaneda, peaksin ma saama viis äraviset, kuid risti kaitse jaoks endiselt peab. Tõmbasin kaitse trumbid maha ja seda tehes juurdlesin, millised on ausad šansid lepingu võitmiseks (st. kas risti on 3-3). Kuna West oli mänginud 9-8, eeldasin, et tal olidki need duublis ja seega aus šanss tihile ei vii. Õnneks olid lauda jäänud K765 ja ma võisin hajameelselt mainida, et „käi pisike risti“ – ning kui Ost sellele sama hajameelselt nelja mängis, viskasin ärtu minema ja kleimisin 10 tihi. Ja kui praegu oleks töötanud hoopis aus šanss, et risti oligi 3-3, ei oleks ma end rumalana tundud, kuna vastasel oli niikuinii võimalik see leping alati taha võtta.

Huvitav „mängutehniline“ nüanss oleks olnud siis, kui ♣5 ja ♣4 omavahel ära vahetada – siis lauast „väikese risti“ käimine probleemi ei lahendaks, vaid tuleks käia 6 (või 7), samas kui seda öelda, siis võib see kaitsjat natuke alarmeerida. Selle vastu töötaks lahendusena see, et partner baari õlle järgi saata ning siis ise üle laua küünitada, mast seda tehes natuke sassi ajada ja kogemata kombel nelja asemel sobiv kaart kätte võtta.