8. jaanuar - Kliberid on bridži elektronid - ega neil erilist massi pole, aga siiski mõjutavad sündmuste käiku

Kuna üks uusaastalubadusi oli hoida hing sees ka „Päeva jaotuse“ plogil – tõsi küll, pigem sagedusega, mis tingiks ta ümbernimetuse „Nädala jaotuseks“, siis praegu on ilmselt sobiv hetk sellega alustamiseks.

Esimene jagu on pärit siiski eelmisest aastast. Nimelt pidasime 28.-29. detsembril maha traditsioonilise (juba teistkordse!) bridžimaratoni Team Mell vs Team Lauri 10 x 20 jaotust. Nagu praktika näitab, võtab see aega parasjagu natuke üle ööpäeva. Kui eelmisel aastal istusid kõik 200 jagu laua taga Mell-Oll (ja mina olin olemas, aga paari matši ei mänginud), siis sel aastal mängisin ma ise kõik jaod ja vastasvõistkonnas oli püsivalt lauas Tiit Hendrik. Kahtlemata kõik hästiinformeeritud isikud juba teavad, kuidas matš lõppes, aga kordan siiski igaks juhuks üle, et mäng oli üsna pingeline, suurim vahe segmentide järgselt oli napilt üle 40 IMPi ja lõppkokkuvõttes Team Lauri jäi peale 20 IMPiga, 507:487. Kusjuures viimase segmendi tulemusi kokku lüües oli hetkeks laual olukord, kus juhtis juba Team Mell. Põhjalikum teave on olemas ka siin: https://docs.google.com/spreadsheets/d/18nZ7YIy_lrQk7quDGnFcmHEavCt-i0npkor6-hC1aBY/edit?usp=sharing

Viimase segmendi esimene jaotus oli selline, kus Susanna pidi mängima „mitte väga lihtsat“ lepingut:

♠K85

♥ÄKS63
♦ÄT2

♣S2

♠9                                            ♠ÄS4

♥E98752                                 ♥4

♦ES864                                   ♦K9753

♣Ä                                          ♣T765

                        ♠ET7632

                        ♥T

                        ♦ -

                        ♣KE9843

Jagu pööratud nii et avab Ost, tsoonis pole keegi. Meie lauas avas Ost naturaalse 2♦ poolblokiga, Süd pakkus üle 2♠ ja West toetas tagasihoidliku 3♦ (võib-olla 4♦, ma enam täpselt ei mäleta, aga tagasihoidlikult igatahes). See võimaldas mul ässa küsida ja peatuda 5♠ lepingus.

Avakäiguks tuli ♣Ä ja jätkati väikse ärtuga mille Susanna võttis ning hiljem ei suutnud trumbiseisu ära arvata ja käis üheta. Suur õnnetus see just ei paistnud (ma kahtlustan, et 5♦ vastu kaitset pole), kuid teises toas jäi lepinguks 4♠, mis tuli täpselt välja, nii et kümme IMPi kadus.

Aga kuidas oleks pidanud seda jagu mängima? Ma täpselt ei tea, aga tekib selline tore etüüd:

Oletagem, et ♣Ä singel ei ole loetav (no kui ka on, siis kaht musta singlit ilmselt Westile nkn ei paigutata), küll aga võib loota, et ärtujätk oli pikast mastist – vähemalt mul lauas istudes tekkis selline mulje, et avakäik oli ristilühidusest ja  nüüd loodeti signaali peale partnerile löök anda. Ja hetkel oleks toiminud selline hvuitav manööver, et jätkata teise kõrge ärtuga. Võib-olla Ost trumpab – ja sellega lahendab trumbipositsiooni. Võib-olla Ost ei trumpa, aimates halba – aga siis tekib küsimus, et mida tal varjata on, eriti kui ta teisele trumbiringile suudab mängida väikese ja mõttetu kliberi, millega ärtupilti trumbates ju „midagi kaotada pole“?

Tõsi, see plaan kaotab, kui ärtulöök tuleb singelässaga - aga samas, avanud käes jälle ei tohiks mõlema kalli singlit olla - kui tal on kuuene ruutu ja maksimaalselt neljane risti, siis mahub talle ärtusingliga kätte vähemalt kaks trumpi.

10. august - kuidas partneri peale ei tasu enneaegu närvi minna ja ♦7 kõlbab muudekski asjadeks kui õlle saamiseks

Võsu II GP-etapi jaotuses nr 37 oli mul väike ja vilets leht, kuid seda vingemalt pakkusid ülejäänud:

8. august - ehk kuidas teoreetiliselt parimast plaanist on vastaste kaasabil võimalik mängida veel paremi

Järgnev olukord tuli ette Võsu GP-paarikal (II sessioon, jagu 47).

Väljamängija (Leo) mängis 1NT lepingut ja sai avakäiguks ♣6 (ülalt neljas)

         ♣ÄET53

♣6                        ?

          ♣842

Milline kaart lauast mängida?
Eesmärk on saada maksimaalselt palju ristitihisid ja muud kaalutlused pole olulised.

Pealtnäha tundub, et tegemist on äraarvamisseisuga, aga sügavamal süvenemisel hakkavad ilmnema igasugused tõsiasjad, mis lühidalt kokku võttes annavad tulemuseks, et ainuõige kaart, mida lauast mängida on väike!

Milles siis asi:

Ristis on puudu viis kaarti: ♣K, ♣S, ♣9, ♣7 ja ♣6.

Kui avakäik on tõesti ülalt neljas, siis see paigutab kolmandasse kätte singli – ja ainuke kasulik singel on ♣7.

Kui mängida lauast honöör, siis juhul, kui see tagant ära võetakse tekib mastis positsioon, kus kaitse saab kaks tihi.
Kui aga ära võetakse väike kaart, garanteerib see mastis neli tihi: tekib kahekordne lõikeseis avakäija vastu.

Kui aga lõikus avatihil õnnestub, st. et tagant kukub täpselt väiksem kaart, on tegemist Pyrrhose võiduga – ükskõik, kas 10 panek toob alla üheksa või emanda panek soldati, jääb avakäijale kätte kaks kaitsetihi – sest ta võib katta kaheksa olukorras

        ♣ÄE53

♣KS7             ♣-

         ♣84

või siis

        ♣ÄE53

♣K97             ♣-

         ♣84

Ässa panek avatihil on natuke parem – seda ei saa ära võtta ja see põhimõtteliselt garanteerib mastis üheainsa kaduja (mööndusega: "sisekute olemasolul") – näed ära, mis tagantkäest kukub ja seejärel käid kaks korda vastu ET-t. Kui kukub kuningas, siis on elu küll ilus, kuid sellegipoolest jääb avakäijale pidur.

Väikese panek aga katab ära kõik olemasolevad variandid. Sellisel juhul näed sa samuti ära, mis kaart tagant maha tuleb ja ei ohverda ilmaasjata honööri, kuid lisaks sellele annab lisašansi masti puhtaks korjamiseks – kui taga on singelseitse!
Sel puhul jookseb avakäik kaheksani ja edasi lõikad sa seda masti juba mõnuga nagu rappija-Jack.

Nii palju siis teooriast.
Leo aga tõestas, et osav mängumees suudab jaotuses par-i üle mängida. Taga oli singelüheksa, kuid tema mastilahendus nägi välja nii, et lauast pani ta õnnestunult kümne ja seejärel tuli kätte ning käis välja ♣8, mida avakäija ei katnud ja niimoodi õnnestuski mast puhtaks lõigata.

24. juuli - mõnikord piisab sellest et olla õnneliku käega, mitte hea!

Neljapäeval Jõgeval tekkis omapärane etüüdne lõppseis. Et kaitsta süüdlasi, ei avalda ma kogu jaotust ning eriti mitte pakkumist, kuid oluline info on järgnev:

Trumbiks on pada, käik on lauas ning väljamängija (mina) tean kogu jaotust, va. detail, kumma vastase käes on ♦E ja kummal ♦S ning West, kes on ainuke oluline vastane, peaks teadma ka minu kätt.

Et leping võita (IMPikal) on vaja võtta neljast tihist kolm.

            ♠3

            ♥ET

            ♦5

            ♣-

♠S75                           ♠-

♥-                                ♥KS9

♦E                               ♦S

♣-                               ♣-

            ♠ÄKT

            ♥-

            ♦9

            ♣-

Tuleb möönda, et ma ei mänginud seda seisu hästi, kuid „õnnestunult“: käisin ruutu ja viskasin Westi sisse ning võitsin lepingu.

Tegelikult peaksin ma lauast käima ärtut ja trumpama seda käest kõrge trumbiga – ning kui West viskab sinna ära ruutu, viskama ruutuga välja, mida ta on sunnitud trumpama ja mulle kahvlit käima.

Eriti tuleb selle mänguplaani eelis välja, kui vastaste käest ♦E ja ♦S omavahel ära vahetada – praegu ma oleksin lihtsalt lepingu taha käinud, kuid tolle plaaniga võidaksin lepingu 99% vastaste vastu. See 1% vastaseid, kes kaitsta oskab, trumpab nimelt alla, et säilitada ülekäik partneri kätte ja mitte jääda sisseviskesse!

23. juuli - ehk kuidas "ebatavaline NT" võib kaasa tuua ebatavalisi sündmusi

Teisipäevasel kodusel bridžiõhtul tuli ette järgmine koomiline situatsioon, et mu VPV omas lehte:

♠KS9

♥ÄS43

♦E76

♣874

Ja ta partner avas tugeva 1♣ga. Mina teiselt käelt lükkasin vahele 1NT, mis tähendab odavmaste. Tõe huvides pean mainima, et ma väga ei armasta seda kaitsepakkumist, kuna trahvikontra leidmine sellele on liiga lihtne, aga eks ma vahel teda kasutan. Ja nagu arvata oligi, meie loo peategelane kontreeris seda ja neljas käsi passis (tähendus kokku leppimata) – ja nii veider kui see ka pole, jäigi lepinguks 1NT kontraga.

1♣  - 1NT – DBL – pass….

Ja nüüd on vaja sooritada sellest lehest ka avakäik. Avakäija otsustas lauale panna ♠K – kuna väljamängijal on pikad odavmastid ja lauas pigem pikad kallid, siis äkki õnnestub sellega nt. mingi singel emand väljamängijalt lohku tõmmata vms. Ma ei ole päris kindel, et see käik olnuks minu valik, aga see ei kõla ka mõeldamatu plaanina. Kogu jagu oli SELLINE

22. juuli - kuidas bridž on kohati ebaõiglane mäng

Nüüd natuke varasem asi – ehk siis aprilli alguses toimunud A-Liiga viimase etapi neljanda matši jaotus. Selle mängimine on mul seniajani meeles – jõudsime Leoga ühte 3NT-sse, mis sai nii vastiku kaitse, kui vähegi võimalik ja mille võitmiseks tuli tõsiselt pingutada. Eriti kuna mul oli kiibits (Martin Maasik) õla taga vaatamas.

Pärast jao lõppu sain Maasikult kommentaari: „Ilmselgelt kolme kaardi lõppseisus sa enam ei mõelnud, kas lõigata või tõmmata, vaid hoopis palusid bridžijumalaid, et need asetaksin Kirsi kätte ♥10!“ Tal ei olnud küll päris õigus, aga ilmselt see midagi sinnapoole kiskus küll.

Mis siis oli aga selle väljamängu „tulu“ – selgus, et väga kasin. Mitte keegi 3NT mängijaist ei olnud saanud vähem kui 10 tihi (üks väljamängija ebaõnnestus 5♣ ja üks 6♣ lepingus). Tõsi – enamus mängis Osti käest, kust seda ongi parem teha, isegi ruutukäigu järel selgub, et kaks pidurit on olemas, kui Nordil olekski üks kõrge kaart, muutub ♦6 olulise suurusega nupuks. Ühe IMPi kaotasime meiegi… Nii et ei saa öelda, et mu mängu selles jaotuses just premeeritud oleks.

Antaks bridžis stiilipunkte, tehnilise soorituse eest, oleksin nii mina kui kaitsjad saanud maksimumskoori!

21. juuli - ehk siis ka ühe pildipunktiga inimene võib jääda sisseviskesse

Eile tuli Jõgeva klubis ette selline jaotus:

Avasin nõrga poolblokiga kallismastis – 2♠ olnuks 7-10 kuuesega (mu leht kvalifitseerub „nõrgaks“ küll J ) ja vastane ujus 3NT-sse.

Avakäiguks valisin ♥9 ning pärast soldatiga tihi võtmist käis Mirjam mulle tagasi ♠E, mille omakorda võttis väljamängija, kes kasseeris sisse ka ♦E. Ja nüüd läksid asjad huvitavaks – järgmise asjana pani väljamängija lauale risti pildi, mille Mirjam võttis (peetamine oleks parem) ja parema puudumisel käis väikese risti tagasi, mille väljamängija edukalt laua kümneni jooksutas.

Nüüd saaks ta lepingu võita, kui ta oma neljanda ruutu tegema mängiks (4 ruutut, 2 pada, 2 ristit ja ♥Ä), aga millegipärast otsustas ta jätkata pajaga – ilmselt polnud ta Multi omapäradega väga tuttav. Kui Mirjam sellele ristit viskas, oli ta igatahes väga pettunud näoga. Ta mängis sellele tihile väikese, mis osutus veaks: kui ta mängib tihisse suure, siis võib ta ära kasseerida oma tegijad ülejäänud kolmes mastis (lõpetades ♣ga käes) ja järgnev väike pada viskab mu oma ainukese punkti otsas sisse.

Sellest hoolimata ei olnud leping veel „täiesti“ taga. Nüüd oli minul hoolimata oma ühestainsast pildipunktist võimalik leping täis lasta sellega, et jätta end sellesse samasse sisseviskesse. Oletagem, et ma käin tagasi „loomuliku“ ärtu, mille peale väljamängija kasseerib taas sisse oma tegijad lauast, tuleb ristiga kätte ja jätkab väikese pajaga.

Ma küll pole päris kindel, et ta oleks seda osanud, kuid selliste asjade peale ei tasu kunagi loota. Igatahes jätkasin ristiga, mis hävitas väljamängija sideme käte vahel ja leping läks ilusti üheta: NIIVIISI

Kui jagu natuke tagasi kruttida, siis tol hetkel, kui Mirjam ♣Ä ära võttis, oli see tegelikult viga. Kui ta selle peetab, ei ole väljamängijal enam käiku, ta on ise sisseviskes. Mirjami argument võtmise kasuks oli see, et muidu saab väljamängija minna lauda ja käia risti teise pildi vastu ja saada nkn 2 tihi (eriti kui tempost on juba aru saada, et äss on Mirjamil) – kuid tegelikult see päris nii lihtne ei ole. Nimelt on ♥Ä ta viimane lauasisek – seda, et ♦E on singlis, on mängu käigust juba aru saada – ning ta on sunnitud ära võtma ka ♦ÄK. Selle käigus aga tekib Mirjamile juba piisavalt tegijaid, et leping taha võtta: ta saab kolm ärtut, ♣Ä ja ruutu!