22. juuli - kuidas bridž on kohati ebaõiglane mäng

Nüüd natuke varasem asi – ehk siis aprilli alguses toimunud A-Liiga viimase etapi neljanda matši jaotus. Selle mängimine on mul seniajani meeles – jõudsime Leoga ühte 3NT-sse, mis sai nii vastiku kaitse, kui vähegi võimalik ja mille võitmiseks tuli tõsiselt pingutada. Eriti kuna mul oli kiibits (Martin Maasik) õla taga vaatamas.

Pärast jao lõppu sain Maasikult kommentaari: „Ilmselgelt kolme kaardi lõppseisus sa enam ei mõelnud, kas lõigata või tõmmata, vaid hoopis palusid bridžijumalaid, et need asetaksin Kirsi kätte ♥10!“ Tal ei olnud küll päris õigus, aga ilmselt see midagi sinnapoole kiskus küll.

Mis siis oli aga selle väljamängu „tulu“ – selgus, et väga kasin. Mitte keegi 3NT mängijaist ei olnud saanud vähem kui 10 tihi (üks väljamängija ebaõnnestus 5♣ ja üks 6♣ lepingus). Tõsi – enamus mängis Osti käest, kust seda ongi parem teha, isegi ruutukäigu järel selgub, et kaks pidurit on olemas, kui Nordil olekski üks kõrge kaart, muutub ♦6 olulise suurusega nupuks. Ühe IMPi kaotasime meiegi… Nii et ei saa öelda, et mu mängu selles jaotuses just premeeritud oleks.

Antaks bridžis stiilipunkte, tehnilise soorituse eest, oleksin nii mina kui kaitsjad saanud maksimumskoori!