24. juuli - mõnikord piisab sellest et olla õnneliku käega, mitte hea!

Neljapäeval Jõgeval tekkis omapärane etüüdne lõppseis. Et kaitsta süüdlasi, ei avalda ma kogu jaotust ning eriti mitte pakkumist, kuid oluline info on järgnev:

Trumbiks on pada, käik on lauas ning väljamängija (mina) tean kogu jaotust, va. detail, kumma vastase käes on ♦E ja kummal ♦S ning West, kes on ainuke oluline vastane, peaks teadma ka minu kätt.

Et leping võita (IMPikal) on vaja võtta neljast tihist kolm.

            ♠3

            ♥ET

            ♦5

            ♣-

♠S75                           ♠-

♥-                                ♥KS9

♦E                               ♦S

♣-                               ♣-

            ♠ÄKT

            ♥-

            ♦9

            ♣-

Tuleb möönda, et ma ei mänginud seda seisu hästi, kuid „õnnestunult“: käisin ruutu ja viskasin Westi sisse ning võitsin lepingu.

Tegelikult peaksin ma lauast käima ärtut ja trumpama seda käest kõrge trumbiga – ning kui West viskab sinna ära ruutu, viskama ruutuga välja, mida ta on sunnitud trumpama ja mulle kahvlit käima.

Eriti tuleb selle mänguplaani eelis välja, kui vastaste käest ♦E ja ♦S omavahel ära vahetada – praegu ma oleksin lihtsalt lepingu taha käinud, kuid tolle plaaniga võidaksin lepingu 99% vastaste vastu. See 1% vastaseid, kes kaitsta oskab, trumpab nimelt alla, et säilitada ülekäik partneri kätte ja mitte jääda sisseviskesse!