Vanad naljad
on ikka parimad… Kuna Tartu klubi on suvepuhkusel, veetsin kolm augustikuist
esmaspäevaõhtut Rakvere klubis mängides. Tulemuseks see, et sain nimekirja, kus
on kirjas mu partnerid, kellega meistripalle on saadud, kaks uut nime. Või noh,
ühe uue perekonna- ja kaks uut eesnime…
Viimase
klubi kohe esimeses lauas - miskipärast kipuvadki Rakveres väga sageli esimeses
voorus mulle mingid huvitavad asjad kätte - jäi vastane ilmetu pakkumise järel (1♦
- 1♠, 2♦ - 3NT) mängima 3NT Südist.
Kogu jagu
oli järgnev:
♠K9x
♥xx
♦ÄKExxx
♣Ex
♠Ex ♠ÄTxx
♥ET9x ♥xxxx
♦xx ♦S9x
♣9xxxx ♣Kx
♠Sxxx
♥ÄKS
♦Tx
♣ÄSTx
Kati käis
ärtu avakäigu, mille väljamängija kasseeris käe soldatiga ja jätkas väikese
ruutuga laua ässa alla – sellele kukkus soldat…
Väljamängija
otsustas seda käsitleda „ausa“ kaardina ja blokeeriski ruutu masti kinni, ning
hiljem selgus, et kumbki potentsiaalsetest lauasisekutest selleks ei osutunud.
Leping tuli küll välja, kuid maksipaarikal see talle erilist õnne õuele ei
toonud. Nii et „head harjumused“ töötasid taas.
No comments:
Post a Comment