Eile Tartu
klubis sai järgnevas jaotuses kaitses patserdatud:
♠65
♥ÄET532
♦Ä74
♣96
♠ÄS ♠KET3
♥64 ♥S987
♦EST98 ♦K532
♣ES42 ♣5
♠98742
♥K
♦6
♣ÄKT873
Olin Westis
(N jagab, keegi pole tsoonis).
Vastased
alustasid 1♥ - 1♠ ja lükkasin sinna 2♦ peale (mõtlesin ka kontrale, aga
miskipärast tundus 2♦ parem mõte). Nord pakkus 2♥, partner võitles 3♦-ga ja
Südi 3♥ lõpetas pakkumise.
Avakäiguks
tuli partnerilt ♦3 ja väljamängija võttis mu kaheksa ässaga, käis trumbi laua
kuninga alla ja jätkas lauast pajaga. Sinna hüppasin ässaga ette.
Panin lauale
♦E ja sain sellega tihi ning hindasin olukorda, et tõenäoliselt on
väljamängijal ristiduubel ja partneril singel. Kuigi Leo võinuks ka singli
välja käia, viitab väljamängija mänguplaan sellele, et temal singlit küll ei
ole – ta oli ♥K-ga lauas ja ei sooritanud kiiret äraviset ristipiltidele. Seega
on võimalik, et ristikäikudega saab platsile mingi trumbiedutuse (minu kätte
saab korra ruutuga üle). Seega panin lauale ♣E.
Väljamängija
võttis lauast tihi ja jätkas pajaga – ning nüüd võttis mu ♠S tihi. Andsin siis
partnerile ristilöögi, ideega, et ta tuleb minu kätte ruutu kuninga alt üle ja
saab uue ristikäiguga oma võimaliku edutamise kätte.
Kõik oli
väga ilus – nagu diagrammilt on näha, siis nii juhtunukski, kuid Leo käis
hoopis paja – ja kõiges selles olin süüdi ma ise, nimelt ei käinud ma löögi
alla väikest ristit, vaid soldati. Leo jaoks võis vabalt olla olukord selline,
et mul on hoopis mingi kasulik trumbinupp (nt. kümme) või siis ma tean, et uus
ruutu ei tule läbi ja seega pole mõtet seda käia. Nii et suutsin näpukaga hästi
alanud kaitse suurepäraselt ruineerida. See ei olnud küll kallis viga (1/6
jaotuse maksist), aga asi on põhimõttes….
No comments:
Post a Comment