1♠/1♥/1♦ lubasid kõik viit kaarti - seega 1♣ võis olla singel. Vana rannaruutulasena ei olnud mul selle vastu teadagi midagi.
2♣ = Albarran - st. mingi ristsugutis tugevast 2♣ avangust ja Prantsuse Standardi 2♦ avangust, igatahes ässavastustega
2♦/2♥/2♠ = ca 20 punkti väärtuses, NAT
Kopenhaageni kaitsepakkumised - 2NT = odavamad, 3♣ = ülemine ja alumine, 3♦ = kallimad mastid
Kuigi mul ei olnud midagi ka selle vastu, et mängida tugevaid teise kõrguse avanguid, pakkusin ma siiski välja variandi, et mängiks siis nii, et 2♥/2♠ on naturaalsed ja tugevad ning 2♦ on Multi, aga kuna partneril erilist kogemust Multiga ei olnud, otsustasime siis lõpuks mängida Prantsuse Standardi teist korrust - 2♣ tugev, 2♦ eriti tugev ja 2♥/2♠ nõrgad. Ja Kopenhaagenist tegin Ghestemi (mitte et neid kokkuleppeid vaja oleks olnud).
Mäng kulges nagu ta kulges (oleks saanud ka paremini), aga viimases jaos juhtus kaunis koomiline lugu. Soojenduseks pingutasime me pakkumises "natuke" üle. (Minu käes oli Südi leht)
♠ ÄS643
♥ KT
♦ Ä4
♣ 8743
♠ 7
♥ E976432
♦ 8
♣ ÄK92
Süd__West__Nord__Ost
______1♦___1♠____pass
2♥____3♦___3♥____4♦
4NT__5♦__DBL___pass
5♥___pass___6♥___pass
pass__pass
Ühesõnaga, leping oli lootusetu ja ma käisin selle kolmeta (andsin ära kaks trumpi ja kaks ristit). "Õnneks odavas", -150. Avasime siis märkelehe ja neljast enne meid seal olevast kirjest kolm olidki 150 vastastele - 4♦ 11 tihiga!
Veel toredam oleks olnud slämm kaheta käia ja maks saada :)
ReplyDelete