3. veebruar

Paaride meistrikate jaotuses nr.9 vaatas mulle vastu pakkumine:

1NT (11-15) – p – p ja leht:

♠ ÄKET83
♥ K7
♦ 7
♣ 9654

Väga lihtne lahendus oleks olnud pakkuda 2♠ (õigemini küll meie süsteemi järgi 2♥, lubades kas pada või siis odavaid), aga maksipaarikas paneb inimese imelikke asju tegema ja ma valisin oma pakkumiseks hoopis kontra – lõppeks kuus tihi mul tavaliselt on ja kui peale avakäiku vastasel seitset pealt võtta ei ole, siis õnnestub äkki partnerile selleks ajaks mõni signaal anda ja korjame lepingu taha.

Tagantjärgi mõeldes oli see ikka väga rumal pakkumine –

Esiteks oli vastane odavas tsoonis (meie kallis) ja kui me isegi lepingu üheta korjame, ei ole ilmselt tegu hea tulemusega.

Teiseks võib vastastel väga kergesti seitse tihi olla, eriti peale partneri avakäiku (pada ta ilmselt elu sees ei käi).

Kolmandaks võivad vastased putku pista ja leida mõne klapi – ja ühegi teise lepingu vastu peale NT mul kaitsetihisid ei ole, ning kui ma pärast 2♠ pakun võivad nad võidelda või siis võib partner mu teguviisist üleliia innustust saada ja liiga kõrgele pakkuda.

Neljandaks – mul pole ühtegi head kaarti, et padasignaal anda.

Nojah, see selleks, aga miski pani mu selle kontra panema ja lepinguks jäigi kontreeritud 1NT. Avakäiguks tuli, nagu arvata oligi, ruutu (♦9, mis oli kas kõrgeim või ülalt kolmas):



Väljamängija lasi selle käe emandani läbi (hea seegi, ♦Ä on partneril) ja jätkas ♣K ja ♣10-ga, millele ka partner kaks korda masti pani, ehk siis jäi mu ♣9 piduriks. Väljamängija soldatit ära ei tõmmanud, vaid lõikas kohe ärtut (soldatiga) ja nüüd käis ruutu vastu lauda, millele Leo mõttesse vajus – ja mängis väikese. Leping tuli ületihiga välja, 280 vastasele ja 2/46-st meile.

Kogu jagu oli siis selline:



Huvitaval kombel oleks lepingu taha võtmine (kui Leo hüppab ♦Ä ette ja oma ♠S järgi käib) andnud meile koguni 30 punkti (seega siis üle 60%) – teises liinis 3♣ tuleb välja ja isegi meie 2♠ on kahtlane.

Kuigi ma arusaadavalt ei olnud taas erilises vaimustuses selle üle, et me lepingu välja lasksime (OK, väljamängija saab selle ka ise võita, vähemalt peale väikese ruutu avakäiku), tuleb tunnistada, et seekord olin ma ikkagi pigem ise süüdi, et sellisel olukorral üldse tekkida lasin – ei ole mõtet debiilselt kontreerida.