21. juuli - ehk siis ka ühe pildipunktiga inimene võib jääda sisseviskesse

Eile tuli Jõgeva klubis ette selline jaotus:

Avasin nõrga poolblokiga kallismastis – 2♠ olnuks 7-10 kuuesega (mu leht kvalifitseerub „nõrgaks“ küll J ) ja vastane ujus 3NT-sse.

Avakäiguks valisin ♥9 ning pärast soldatiga tihi võtmist käis Mirjam mulle tagasi ♠E, mille omakorda võttis väljamängija, kes kasseeris sisse ka ♦E. Ja nüüd läksid asjad huvitavaks – järgmise asjana pani väljamängija lauale risti pildi, mille Mirjam võttis (peetamine oleks parem) ja parema puudumisel käis väikese risti tagasi, mille väljamängija edukalt laua kümneni jooksutas.

Nüüd saaks ta lepingu võita, kui ta oma neljanda ruutu tegema mängiks (4 ruutut, 2 pada, 2 ristit ja ♥Ä), aga millegipärast otsustas ta jätkata pajaga – ilmselt polnud ta Multi omapäradega väga tuttav. Kui Mirjam sellele ristit viskas, oli ta igatahes väga pettunud näoga. Ta mängis sellele tihile väikese, mis osutus veaks: kui ta mängib tihisse suure, siis võib ta ära kasseerida oma tegijad ülejäänud kolmes mastis (lõpetades ♣ga käes) ja järgnev väike pada viskab mu oma ainukese punkti otsas sisse.

Sellest hoolimata ei olnud leping veel „täiesti“ taga. Nüüd oli minul hoolimata oma ühestainsast pildipunktist võimalik leping täis lasta sellega, et jätta end sellesse samasse sisseviskesse. Oletagem, et ma käin tagasi „loomuliku“ ärtu, mille peale väljamängija kasseerib taas sisse oma tegijad lauast, tuleb ristiga kätte ja jätkab väikese pajaga.

Ma küll pole päris kindel, et ta oleks seda osanud, kuid selliste asjade peale ei tasu kunagi loota. Igatahes jätkasin ristiga, mis hävitas väljamängija sideme käte vahel ja leping läks ilusti üheta: NIIVIISI

Kui jagu natuke tagasi kruttida, siis tol hetkel, kui Mirjam ♣Ä ära võttis, oli see tegelikult viga. Kui ta selle peetab, ei ole väljamängijal enam käiku, ta on ise sisseviskes. Mirjami argument võtmise kasuks oli see, et muidu saab väljamängija minna lauda ja käia risti teise pildi vastu ja saada nkn 2 tihi (eriti kui tempost on juba aru saada, et äss on Mirjamil) – kuid tegelikult see päris nii lihtne ei ole. Nimelt on ♥Ä ta viimane lauasisek – seda, et ♦E on singlis, on mängu käigust juba aru saada – ning ta on sunnitud ära võtma ka ♦ÄK. Selle käigus aga tekib Mirjamile juba piisavalt tegijaid, et leping taha võtta: ta saab kolm ärtut, ♣Ä ja ruutu!

12. veebruar

Laupäevane MMA-GP ei kulgenud küll eriti hästi, aga ajude tööd sai harjutatud täitsa mitu korda. Järgmises jaos pakkusid vastased 6NT-d (suhteliselt anonüümselt, aga selgus, et väljamängijal 15-17NTs neljaseid kalleid ei olnud) ja mina pidin leiutama avakäigu kombinatsioonist:

♠98752

♥8

♦ES7

♣7654

Lihtne inimene, nagu ma olen, käisin välja pajaüheksa ja avanes järgmine pilt:

♠ÄES                 N

♥KE73                        W   E  

♦K832                 S     

♣Ä9

♠98752

♥8

♦ES7

♣7654

Väljamängija võttis selle soldatiga (partnerilt ♠10) ja ta jätkas väikese ruutuga, millele pani käest kümne ja ma võtsin selle emandaga. Kuna midagi tarka teha ei olnud, käisin uue paja, mille väljamängija võttis, tõmbas käest ♥Ä ja käis ärtu laua pildi alla (paljastades mu singli) ning käis uue ruutu ning pärast kerget kügelemist mängis sellele ässa.

Seepeale mängisin ässa alla ♦S, et luua väljamängijale illusiooni, et ma alustasin mängu 10 musta kaardiga – kui tal on ♣KSTx, siis võib see kallutada teda lõikama ristiemandat minu käest (niikuinii oleks muidugi  4-3 risti korral tõenäosus minu käe kasuks, aga miks mitte seda suurendada)…

Hea uudis oli, et väljamängijal oli tõepoolest ♣KSTx, aga halb uudis see, et ta otsustas ikkagi lõigata seda mu partnerilt (või õigemini mängis oma võtjad lõpuni ja partneri ♣E kukkus, kuna ta pidi hoidma ärtupidurit). Nojah, mis parata.

Huvitav mõte on muidugi see, et kas ma mängiks ruutut sel moel, kui mul tõepoolest oleks ♣E, aga eks see jäägu blufi ja topeltblufi valdkonda.

30. jaanuar

Esimest korda elus õnnestus ära teha ka üks klassikaline liigutus, nii et sellest reaalselt ka kasu oli.

Võistkondlike meistrikate kuuendas matšis (jaotuses 92) anti mulle kätte selline kaart (esimene tsoon, odav kalli vastu):

♠95

♥Ä9

♦Ä86

♣KST843

Avasin 2♣ (precision), järgmine käsi pakkus üle 2♦, Leolt 2♥ (NAT NF) ja neljas käsi lõpetas pakkumise 3NT-ga.

Nüüd on vaja avakäik leiutada. Kuna ma olin suhteliselt kindel, et ikkagi minu mast on see, mida peaks käima (partner on ilmselt nõrk ja ärtuga alustades ma pigem lahendan vastase muresid, samas on mul enda masti juurde kaks sisekut), siis käisin lauale risti.

Ning kuna ma nkn eeldasin, et mu avakäik kingib väljamängijale tihi, alustasin ♣K-ga – äkki on kellelgi emand singlis. 

Lauda ilmuski nagu tellimise peale ♣E singlis ja leping keris kaheta. Kuna leping oli niigi ülepingutatud, viinuks selle taha ka väikese risti avakäik, kuid sellest hoolimata tegi õnnestunud avakäik heameelt. 

Kogu jagu on SIIN

28. jaanuar

A-Liiga esimese etapi esimeses voorus tuli mul ette selline jaotus (jagu pööratud):

♠Sxx
♥ÄS98x
♦Ä

♣E9xx

♠ÄExx

♥KE

♦KS

♣ÄTxxx

Leo avas ülevalt 1♥ ja edasi käis asi ühepoolselt, kuni olime 6♣-s. Avakäiguks sain ärtu ja võtsin selle kätte.

Esimene küsimus on, et kuidas mängida ristit – õnneks vastus on lihtne: Äss ja väike järgi – kõik muu taandub välja, aga see võidab topeltlõikusega võrreldes kui Westis on ♣KS duublis.

Hetkel ei juhtunudki midagi halba, Westil oli Sx ja Ostil Kx.

Ost sai tihi sisse ja käis läbi paja, mängisin sellele ässa ja võtsin teise ärtu pildi, mis paljastas halvad uudised – Westil oli olnud ärtusingel. Kuna seda kadujat pole enam kuhugi toppida, siis nii see leping üheta läkski – ja mis veel piinlikum – selgus, et ♠K oli olnud kogu aeg lõikes.

Nojah, matemaatiliselt mängisin ma küll parimale šansile, kuid tegelikult oleksin saanud ka paremini. Nimelt, kui hakata mõtlema, miks peaks West käima ärtut, mis on laua esimesena pakutud mast? Ilmselt tal võiks see singlis olla – ning sellest tingitult ma peaks aimama tegelikku jaotust. Mis seals’ ikka, järgmine kord targem. Et asi eriti hull oleks, suutsid teise toa vastased kuidagi geimi pidama jääda...

30. august

Vanad naljad on ikka parimad… Kuna Tartu klubi on suvepuhkusel, veetsin kolm augustikuist esmaspäevaõhtut Rakvere klubis mängides. Tulemuseks see, et sain nimekirja, kus on kirjas mu partnerid, kellega meistripalle on saadud, kaks uut nime. Või noh, ühe uue perekonna- ja kaks uut eesnime…

Viimase klubi kohe esimeses lauas - miskipärast kipuvadki Rakveres väga sageli esimeses voorus mulle mingid huvitavad asjad kätte - jäi vastane ilmetu pakkumise järel (1♦ - 1♠, 2♦ - 3NT) mängima 3NT Südist.

Kogu jagu oli järgnev:

                        ♠K9x

                        ♥xx

                        ♦ÄKExxx

                        ♣Ex

♠Ex                                         ♠ÄTxx

♥ET9x                                    ♥xxxx

♦xx                                         ♦S9x

♣9xxxx                                  ♣Kx

                        ♠Sxxx

                        ♥ÄKS

                        ♦Tx

                        ♣ÄSTx

Kati käis ärtu avakäigu, mille väljamängija kasseeris käe soldatiga ja jätkas väikese ruutuga laua ässa alla – sellele kukkus soldat…

Väljamängija otsustas seda käsitleda „ausa“ kaardina ja blokeeriski ruutu masti kinni, ning hiljem selgus, et kumbki potentsiaalsetest lauasisekutest selleks ei osutunud. Leping tuli küll välja, kuid maksipaarikal see talle erilist õnne õuele ei toonud. Nii et „head harjumused“ töötasid taas.

7. august

Kui eelmine jagu oli umbes segapaarika eelviimases voorus, siis päris viimases voorus sattus mulle ette veel üks mängutehnilist lähenemist nõudev probleem:

Nord avas kolmandalt käelt 3♠ - ja kuigi selliste tõkete peale kehtib üldiselt hea põhimõttena see, et „kui sul on võimalik pakkuda 3NT, siis paku“, valis mu partner siiski kontra. Nüüd oli mul küsimus, et mida pihta hakata – kaalusin ka pakkumisi „pass“ (=+500) ja 3NT (=+600-+630), aga „ei julgenud“ ja pakkusin oma ainsat neljast masti. Kati tõstis selle geimi ja seega saingi mängida pealtnäha üsna lootusetut lepingut.

Avakäiguks tuli ♠K, mille võtsin ja hakkasin siis otsast menetlema: ehk siis võtsin ässa, käisin ärtu pildi alla ja väikese ruutu – mis tõi kaasa esimese hea üllatuse selle näol, et ♦K oli lõikes. Ja seejärel asja lähemalt vaadates, tuvastasin, et mul on võimalus see leping siiski ära võita. Isegi kaks võimalust – mis antud kontekstis muutis asju ainult keerulisemaks. Nimelt kui risti jaguneb nii, et mõlemad ristipildid on Südil – või siis Hx Nordil – õnnestub muud mastid ära elimineerida ja risti lahendada ühe kadujaga – lihtsalt tuleb ära arvata, kas jooksutada väike risti vastu soldatit või mängida äss-väike (singelpildi korral Nordil pole vahet). Ja kuna Nord oli tõkestanud käsi, siis paigutasin ka selle õigesti: Niimoodi

4. august

Tõe huvides tuleb mainida, et ma tegin Võsul mõne asja ka hästi. Segapaaride meistrikaid ma sel aastal otsustasin südame- ja kodurahu huvides Maarjaga mitte mängida ja kuna sellega kaasnevalt oli mu partnerivalikul pisike „piiraja“ peal (partner ei tohi olla tasemel, mis on umbkaudselt võrreldav Susanna omaga), leidsin end paaris Kati aka „siilikesega“. Kui eelmise bridžisiilikesega mängides õnnestus mul aastal 2004 Eesti segakate pronks saada, siis praegune veel sellel tasemel ei ole – või olen mina alla käinud – kuid 50% venitasime siiski mõlemas sessioonis välja ja ma kahtlustan, et kõrgema koha läks maksma lihtlabane kurnatus. Päev oli pikk (2x28 jaotus), temperatuur oli kõrge ja saalis õhu ülekülluse üle kurta ei saanud, sestap partner oli mõlema sessiooni lõpuks ikka suhteliselt kustunud. Minul õnneks kogemused ja autopiloot töötasid lõpuni ning hoolimata poolpõrgulikest tingimustest suutsin ma oma tõenäoliselt parima liigutusega hakkama saada turniiri umbes eelviimases voorus, kui vastaseks olid Hendrik ja Kadri.

Järgnevas jaotuses avasin ma kolmandalt käelt Westist 1♦ ja lõpplepinguks kujunes 3NT Südi käest. (Nordilt kontra, Südilt 1NT, Nordilt 3NT)

Avakäiguks panin lauda ♠9, mille Hendrik käe kuningani jooksutas ja jätkas kohe teisel tihil ♥2-ga laua suunas. Sisetundest ajendatuna mängisin sellele teisest käest emanda (mul tollel hetkel tõesti veel ei olnud mingit väga kindlat plaani, aga see tundus miskipärast „õige“), mille Hendrik üle võttis ja jätkas oma ruutu- ja padategijate sissekasseerimisega. Kümnendaks tihiks oli tekkinud selline situatsioon (käik lauas):

            ♠-

♥643

♦-

♣8

♠-                    ♠-

♥ÄT                ♥S

♦-                    ♦-

♣ÄT                ♣ES6

            ♠-

            ♥8

            ♦-

            ♣K95

Ja kui nüüd lauast käidi väike ärtu, sai selgeks, et mu ettenägelikkus (või pigem „nägemus“) teisel tihil oli osutunud jumalikuks: partner mängis sellele ♥S, mis sai tihi, ja käis risti läbi, millega piirasime väljamängija lepingu täpseks. Olnuks mul sel hetkel käes veel ♥E, mitte ♥T, oleks see hoopis üks teine lugu olnud.

Punkte saime me küll alla keskmise (13,9/30), kuid ületihi korral oleks saldo olnud ca 5,2/30 – ja igatahes ma leidsin, et minu turniir läks korda kasvõi ainult selle jao tõttu!