30. september

Üks asju, mille üle ma olen sageli Marek Kolki kurtmas kuulnud, on see, et ta kaalub kuue ja seitsme vahel, pakub seitsme ja käib taha ning siis selgub, et „saal“ on olnud geimis ja kuue eest oleks juba kopsakalt teeninud. Esmaspäeval tabasin ennast samasuguses olukorras – taustsüsteemiks niipalju, et turniir oli poole peal, vastane ei olnud ühtegi ebaõnnestunud liigutust veel teinud, küll aga meie ja ma prognoosisin, et meil on ca -30/-40 (tagantjärgi targana võin öelda, et oli -35). Olles taha käinud järjekordse geimi, kus vale šansi valisin, kommenteerisin Leole, et ilmselt tuleb pressima hakata ja surra muusikaga – ja võtsin kätte sobiva lehe:

♠S73

♥ÄKE75

♦ÄKS95

♣-

Ühepoolse pakkumise tagajärjel oli 5♣ nivooks selgunud, et Leol on 8-11, 2-3-4-4 jaotus ja üks äss. Pajaäss.

Kalkuleerisin siis, et kas ma tahan mängida seitset ilma ruutuemandat teadmata (seda on küll võimalik välja uurida, kuid mitte ohutult) ja leidsin, et turniiriseisu arvestades tahan küll – ♦E olemasolu või puudumine ei muuda tõsiasja, et reaalselt loodan ma 2-2 ruutule (või 3-1 puhul mõnele kasulikule kaardile, näiteks pajaemandale). Seega, kas emand on või ei ole, pole väga oluline küsimus. No ja tõstsin siis 7♦ lauale (mängima jäi seda Leo). Kogu jagu oli järgnev:

 _________♠S73
__________♥ÄKE75
__________♦ÄKS95
__________♣-

♠T9652______________♠KE8
♥8__________________♥ST42
♦64_________________♦E3
♣ÄE875_____________♣ST97

__________♠Ä4
__________♥963
__________♦T872
__________♣K642

Nagu näha, siis ruutu istus nii, nagu ta „pidigi“, kuid 4-1 ärtu annab alust mareklikuks kirumiseks. Hoolimata sellest, et 6♦ on suurepärane leping (ilma pajakäiguta peab päris mitu halba asja juhtuma, et taha läheks ja isegi pajakäiguga on väga palju šansse – kas ruutu 2-2 (teatud tingimuste puhul - nt. pajakuninga käigu korral "ruutu kadujata" -  või 3-3 ärtu-ruutu samas käes), suutsid selle ära pakkuda vaid Maarja-Aire. Ülejäänud paaridest üks jõudis 6♥sse – mis on võrreldes 6♦-ga juba hulka kehvem variant –, neli olid ärtugeimis ja üks üritas vastaseid kahes pajas trammida.

Aga jah, pööratud käsi tõi jaotusse sisse veel ühe väikese iva – nimelt ei usaldanud vastane mu pakkumist ja üritas suure slämmi vastu ässa sisse kasseerida. Paraku oli see praktilisest aspektist lähtudes ainuke avakäik, mis slämmi välja laseb (väikse risti avakäiku väljamängija ilmselt ju trumpaks).