16. november

Tartu VK MV teises matšis jäin peale ühepoolset pakkumist mängima 2♣ lepingut (1♣ - 1♦, 2♣ - pass). Avakäiguks tuli ♦Ä ja Leo keeras oma kaardid lauda, mainides et arvestades pakkumise käiku on tal ilmselt väga hea leht. Välja nägi see nõnda:

♠xxxx
♥x
♦T9xxx
♣6xx

♠K9x
♥ÄESx
♦K
♣ÄST8x

Avakäik mind just rõõmsaks ei teinud, kuna ei lahendanud ühtegi mu probleemidest, küll aga kaitse oma. 

Minu suureks üllatuseks järgnes ♦Ä tõmmanud käest teise tihisse ♦E! Kommenteerisin, et see on ikka lahe kombinatsioon küll, kust tugeva risti avangu vastu avakäiku teha ja et ma peaks vist oma kaarte paremini hoidma… Mõtlesin asjade üle natuke järgi ja viskasin sinna padakaduja, trumpamisega kuhugi kiiret ju ei ole ja pada läheb niikuinii, las vastased käivad ise midagi. Järgnes ♦S! „Takka targemaks läheb“, mõtlesin mina ja lõin selle kinni – kogu värk tundus väga sedamoodi olevat, et avakäija on end täis õginud ja seepärast ei taha midagi muud käia. 

Jätkasin ärtuässaga ja ärtuemandaga, et kuningat ekspassida, see kaeti ja ma trumpasin lauda ning käisin ruutukümne, et sinna pada ära visata (♠K on praktiliselt kindlasti surnud), aga Ost lõi hoopis ♣9-ga vahele ja ma pidin üle trumpama. Nüüd nägi mänguplaan ette ärtu trumpamist lauda, kuid West lõi seda ♣7-ga ette ja käis järgi trumpkuninga, mis tähendas, et kui Ost masti pani, oli edasine mäng juba lihtne – võtsin selle ja lõin oma ärtutegija lauda ning viskasin viiendale ruutule ühe oma padakadujaist. 

Selgus, et ka viimane puuduv trump (koos oodatud ♠ÄES-ga) oli samuti Westi käes – st. tal oli tugeva 1♣ pakkuja taga

♠ÄESx
♥Kx
♦ÄESx
♣KEx

ja kogu jaotuse punktid olid jagatud 18-22-0-0!