Esmaspäevane Tartu klubi oli väga suvelõpuline: näis, et kõigil paaridel olid relvad nats roostes.
Meil tuli juba teises voorus ette kurioosne olukord: peale kolme passi avas vastane 1♣ ja Maarja pakkus 2♦, mida ma alertisin ja seletasin vastasele, et „kallid“. Selle peale teatas vastane, et nad mängivad ju naturali (tõepoolest alerti ei olnud). Siis tuli tunnistada, et süsteemselt peaks see olema naturaalne, aga ma arvan, et Maarja eeldas, et vastased mängivad tugevat ristit ja seega jään ma oma selgituse juurde, et tal on kallid. Nojah, nii muidugi oligi ja keegi laua taga ju ebaseaduslikku või väära teavet ei saanud, aga huvitavaid mõtteid tekitas ikkagi (ennekõike kehtivad Eesti saalis, kus enamus mängib by default tugevat ristit)
A) Kas vastane peab eeldama, et Maarja ei pannud tähele alerdi puudumist ja esitama täpsustava küsimuse, või võib ta südamerahuga eeldada, et Maarja teab, mida nad mängivad ja seega sai ta igas olukorras õige seletuse.
B) Kas minu jaoks on illegaalne informatsioon, et Maarja ei küsinud pakkumise tähendust? Huvitav on see, et kuigi ma panin tähele, et alert puudus, tekkis mul ka kohe ajusse lühiühendus, et ilmselt oli tegu tugeva ristiga.
C) Kuigi vastased sai õige seletuse, mis läks küll lahku süsteemsest pakkumise tähendusest, kas ta võib eeldada, et tegelikult Maarja teadis, mis süsteemi nad mängivad ja seega tegelikult tegi õige pakkumise ja mina andsin vale seletuse?
D) Kas ma peaksin enda tagala kindlustamiseks seletama, et tegelikult on Maarjal ruutumast, kuigi ma kahtlustan, et tal on kallid – siis saaksid vastased vähemalt süsteemselt õige seletuse.
E) Huvitav, kui palju on olemas paare, kelle pakkumise tähendus sõltub vastase pakkumise küsimusest: by default tugev risti kaitsepakkumine, isegi kui vastane mängib naturali või sa ei tea, mida ta mängib, nt 1♣ - 1♦ omavahel pööratult (Eesti saalis) – mõnikord on mugav, kui sul on kasutada 1♣ kaitsepakkumine, aga muude süsteemide peale tähendaks see miskit muud. Antud hetkel see küll ei kehti, sest naturaalse ühe risti peale oleks täpselt sama infot edasi andnud pakkumine 2♣
F) Mida kuradit ikkagi teha inimestega, kes teevad kaitsepakkumise, mida partner alerdib, seletab ja seejärel küsib vastaste pakkumise tähendust ja korrigeerib seletust – ning loomulikult on partneril ikkagi esimesele seletusele vastav leht?
Teine pakkumislugu oli ka lõbusavõitu: vastased pakuvad 1♠ - 4♥ ja seltskondlikus lõõpimises tuletame me meelde igasuguseid lugusid splinteri läbipassimistest ja muust sellisest, ning ässitame avajat passima. Too muidugi õnne ei lähe ja ta küsib 4NT-ga ässasid, millele 4♥ pakkuja hüppab 6♥ ja lõpplepinguks jääb 6♠. Loomulikult oli splinterist asi kaugel, käes oli:
♠xx
♥ÄESxxxx
♦xx
♣Ex
ja 6♠ ei olnud partneri ETxxx-i vastu just eriline moos. Iroonilisel kombel aga tuleb reaalses elus välja 6♥ - ♥K lõikub ja partneril on mõlemas odavas ÄK. Ainus, mis selle taha võtab on padaässa tõmbamine ♠ÄS98x-st ja peale partneri singelkuninga kukkumist löögi andmine.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1. juhtumi vastu aitaks ilmselt Lauri vana hea soovitus: kasutada soomlastele sarnaselt A7 formaadis konventsioonikaarti.
ReplyDeleteEetilisi nüansse on seal kahtlemata väga palju ning reeglid tõenäoliselt kõiki kohti ära katta ei suuda (ei peagi suutma).
Aga 2. jaotus tekitab samuti eetilisi probleeme. See, kelle käes oli AJ98x kahtlemata sai aru, et 4♥ ei olnud splinter. Seetõttu ka vihjamine "splinteri läbipassimisest" ei ole tegelikult ilus, eriti nõrgemate vastaste vastu. Aga samamoodi pole ka mitmed muud käitumismaneerid ilusad, mida sellegipoolest laua taga harrastatakse -- keelatud see otseselt ju pole, ent karistada ei saa/pole mõtet.
Selles maailmas, kus mina elan, ei saa ma järgnevusest 1 pada - 4 ärtu puhul kindlasti mitte aru, et see ei ole splinter, eriti kui ma tean kindlalt, et vastased seda konventsiooni mängivad.
ReplyDeleteAinus normaalne pähetulev mõte on see, et vastaja tegi splinteri kolmese trumbitoega (ma olen seda näinud küll ja veel), oleks pada kuuene, siis võiks see idee mulle pähe turgatada küll.
Nojah, ma ei tea antud jaotuse kohta mingeid detaile -- kelle vastu v6i mis oli kogu jaotus. Seet6ttu oli ka mu v2ide, et yks kaitsja "kahtlemata teadis", et pole splinter, liiga radikaalne.
ReplyDeletePigem m6tlesin selle all, et "v6is aimata". Aga j2llegi, see aimamine s6ltub enda jaotusest + punktij6ust, aga samuti sellest, mida vastaste systeemi kohta "tead" (ehk eeldad). (Nagu 1. jaotuses eeldati, et m2ngitakse tugevat ristit, v6ib ka nyyd samamoodi eeldada, et on splinter).
Tegelikult tekkis mul nyyd veel yks huvitav paralleel. Isegi kui nyyd kaitsja teab/aimab, et 4♥ ei ole splinter (see on minu arutluse eeldus), siis tegelikult vihjamine splinterile on mingis m6ttes analoogiline bluffimisele. Bluffimine teadup2rast tekitab samuti igasuguseid eetilisi kysimusi. Minu arvates on bluffimine tugevate vastaste aktseteeritav, aga n6rkade vastu ei ole see ilus.
1. jaotusest. Kui 1C ei alerdita, siis üldiselt ikka saab eeldada, et tegu pole tugeva ristiga või saab igaks juhuks üle küsida. Hullem on olukord kui 1C ei ole nat, aga ka mitte tugev - siis 1C alerditakse ja vaikimisi vastane kohe eeldab, et tugev risti. Ma arvan, et sellises olukorras oleks kõige lihtsam, kui koos 1C alerdiga järgneks ka seletus, et nt 11-16 ilma 5se kallita vms isegi siis kui see pole kohustuslik või on isegi keelatud (reaalselt sa ju selle seletusega partnerile infot ei anna, avapakkumised on vast ikka selged). Või siis peaks lihtsalt lauda istudes teatama, et 1C on meil nii- ja naasugune. Arvan, et kui on kasutuses mingi väga eriline, aga samas sageli ette tulev kokkulepe, siis peaks seda alati lauda istudes teatama (või teavitama vastast olukorra esinedes). Nt kui duublist käiakse väike, siis see annab vastase ees ebaausa eelise, sest kes ikka küsib avakäike, ja avakäike ei alerdita :). Või kui nt 1NT-2D on küll kunstlik, aga ei ole Jacoby, ja sa kindlalt tead, et partneril on see ka meeles, siis on vastase suhtes aus seda pakkumise ajal öelda isegi kui reeglid seda ei luba. Ja kui ikkagi juhtus, et partner midagi ära unustas ja sa talle keelatud infot andsid, siis on partneri asi seda mitte kasutada.
ReplyDelete2. jaotusest.
ReplyDeletePartner avab 1NT ja vastaselt nat 2C. Omasin ristis AEJxxx, pajas xxxx ja ärtus Ä vms. Kahtlustasin väga tugevalt, et 2C oli tegelikult kallid. Mõnikord mängid vastase seletuse põhjal ja siis selgub, et seletus ja pakkumine ei langenud kokku ja siis kohtunik ütleb, et ise oled süüdi, et üle ei küsinud, sest pidanuksid kahtlustama. KUI ma KÜSIN taolises olukorras ja hiljem selgub, et mul on vastase lubatud mastis AEJxxx, siis on tegemist ju partnerile vihje andmisega. KUI ma EI KÜSI ja mängin oma kahtlustuste mitte seletuse järgi ja selgub, et seletus oli õige, siis olen jälle ise süüdi.
Antud juhul võisin peaaegu kindel olla, et 2C pakkujal ei ole ristit. Aga kui mul olnuks nt 5ne Risti? Kas siis:
1. mängin seletuse järgi ja saan ilmselt halva tulemuse (kohtunik ka ei aita)
2. mängin oma kahtlustuse põhjal ja saan halva tulemuse kui seletus õigeks osutub
3. küsin igaks juhuks ja saan vastaselt kahtlustavaid pilke ja ebaeetilisuse süüdistusi kui seletus osutub õigeks.
Jah Indrek, tee mis sa teed, ikka oled ise süüdi, kui vastased süsteemi sassi ajavad :)
ReplyDeleteAga tegelikult ma arvan, et on mõistlik mängida vastaste seletuse järgi. Vastase blufi vastu pole keegi kaitstud. Kui aga seletus osutus vigaseks, peaks kohtunik tekitatud kahju hüvitama. Üleküsimine ei saa muidugi halb olla, ja seda ma ei usu, et üleküsimine ise põhjustaks kahtlustavaid pilke. Seda eeldusel, et küsimine ise pole stiilis "See 2♣ küll naturaalne ei ole ju?".