Monday, February 28, 2011

28. veebruar

Möödunud kolmapäevil BBOs NFLi mängides tuli mängida ebaharjumuspärasel kohal – nimelt oli laua teinud vastane paigutanud Leo Westi ja minu Osti. Mingi hetk sattus meile ette järgmine jaotus:



Vaatasin, et jõudu on umbes pooleks ja võib väikese riski võtta küll ja 1NT läbi passida (olles teadagi valmis vabandama, kui see ületihiga välja peaks tulema). Kaitse algas nagu unenägu: Leo tõmbas ♦K, sai mult signaaliks ♦8 ja lülitus ei kuhugi mujale kui ♥6-de , lauast kuningas ja mina mängisin julgustava ♥4 – me julgustame paaritu kliberiga, paaritute puudumisel (või ainult paaritute olemasolul) väiksega.

Nüüd tõmbas väljamängija ära oma ♠ÄK (minu suureks kergenduseks ei olnud tal neljandat ÄKE’t, sellisel juhul oleksin pidanud teise tihi ära võtma ja kohe ruutu läbi kütma, et leping taha saada), millele viskasin ♠10-9 (võib-olla oleks parem olnud visata S-9) ja jätkas väikese padaga. Nüüd muutus elu järsku imeilusaks – mina saan padaga sisse, lõikan läbi väljamängija ♦E, Leo karbib sisse oma kuus ruutut ja lõikab läbi laua ärtupildi, mina saan kindlasti kaks ärtutihi ja tõenäoliselt ka kolmanda (väljamängija kipub lauast ärtukliberi minema viskama), seega teenime osamängujaotusest 1100.

Paraku aga oli see liiga ilus, et osutuda tõeks – nimelt ei suutnud Leo mu ♥4-st ja järgnevatest padavisetest välja lugeda, et mulle ärtukäik meeldis ja seetõttu viskas kiiruse peale oma teise ärtukliberi minema, hävitades sellega meie šansid kindlale 800-le ja reaalsele 1100-le, 500 me siiski saime (ja 9 IMPi plussi).

Loogiliselt võttes pidi Leo küll aru saama ohust, et mulle ärtu meeldib – nimelt on pakis ainult neli paaritut kaarti ja kolme neist ta näeb (kuna väljamängija vastutulelikult seitsme mängis) ning padu viskasin ma ka suur-väike. Lisaks passisin ma 1NT, mis tähendab, et jõudu mul umbes kümmekond punkti on – seega on mul emb-kumb ässadest. Kui mul ei ole ärtuässa, on mul ilmselt ♣ÄK ja see tähendab, et tal pole vajadust ristisid hoida – väljamängija korjab niikuinii ära oma tihid kallismastides ja ta jõuab oma ärtu ka hiljem ära visata.

Säh sulle itaalia signaali, selgub, et mõtlemist ta siiski ei asenda.

Saturday, February 26, 2011

26. veebruar

Jälle üks Luxi klubis mängitud jagu, kus hoolimata sellest, et ma kohe alguses parimat mänguplaani tuvastada ei suutnud, ei olnud ka kaitsel kerge mu lepingut taha ajada ja keskmängus tekkis väga ilus sunniseis Osti mõttetute kaartide vastu. Lõppseisus ei läinud seda küll vajagi, sest kerkis hoopis esile võimalus võita leping suvalise vastaste jao vastu, nii et ma ei pidanud oma pead vaevama vastaste äravisete lugemisega. Tõsi küll, ka see nõudis mõnevõrra omapärast mänguvõtet - kaduja asemel tuli lauast ära visata hoopis midagi muud, et säilitada kontroll ja luua sisek. Päris omapärane jagu ühesõnaga.

Friday, February 25, 2011

25. veebruar

Eile oli Luxi klubis paras guljašipäev. Kõige veidram lugu juhtus jaos, kus mu PPV omas käes sellist lehte:

♠xx
♥-
♦ÄKES97xx
♣Sxx

avas sellega tugeva 2♣ (kaheksa tihi ju on, või vähemalt nii ta arvas…), sai partnerilt vastu 3 kontrolli, siis suutsid nad pidurduda veel neljas ruutus (!), kus ta sai lauda sellise kaardi:

♠Kxxx
♥Exxxx
♦-
♣Äxxx

ning uskuge või ei, see leping läks kolmeta!!! (teadagi oleks võinud natuke paremini mängida) – nimelt oli ♠Ä kuninga taga, ruutu istus 5-0 taga vastas ja kui kaitse alustas padakäikudega, siis kolmandal padaringil trumpas väljamängija kõrgelt ette, selle asemel, et kaduja kadujale visata, ning kui selgus trumbi halb istumine, tekitas ta lõppseisu, kus mu T8 jäid tema 97 taha kahvlisse. Uskumatu lugu…

Teine jagu oli selline, kus mul oli käes

♠KTxx
♥xxx
♦-
♣ÄE9xxx

vastane avas esimeselt käelt naturaalse 1♦ ja edasi hakkas nalja saama:

1♦____pass___1♥____2♦ (oma ruutude arvu vaadates ilmselt naturaalne)
pass___3♣____3♥___pass
4♥____DBL__pass…

Kontreerisin peamiselt selleks, et Maarja oskaks mu pakkumise valguses ruutulööki kahtlustada, äkki on seda avakäiku vaja, et leping taha võtta – ja kui see ei olegi oluline, siis istuvad ju mastid väljamängija jaoks vastikult vastas. Sellist lõikuspidu nagu järgnes, ei osanud ma unes ka näha.

Thursday, February 24, 2011

24. veebruar

Matšis Eesti koondise ja Monte Carlo vahel oli viimases jaotuses väljamängijal probleem.

♠E653
♥8
♦5432
♣ES63

♠K8
♥KE93
♦ÄK
♣ÄK974

Mõlemas toas jäi lepinguks 3NT, kui West oli passinud käest tugeva 1♣ avangu peale 1♥-ga sisse tulnud (kallis odava vastu), kuid avakäiguks hoopis ♦9 käinud (tõenäoliselt ET9 sisereast).

Koondislane läks selle peale ristiga lauda, käis pada kuninga alla ja sellega tihi saades mängis lahti ärtu ning lõpetas üheksa tihiga, montekarliit käis teisel tihil pada vastu laua emandat, mis võeti tagant ässaga ja nüüd pidi Ostis istunud Tiit Laanemäe otsustama, kas üritada lahti mängida partneri poolt pakutud ärtu, kus tal on S62 või käidud ruutu, kus tal oli S6. Peale mõningast mõttetööd otsustas ta ruutu kasuks, mis võttiski lepingu taha, kuna väljamängijal jäi ärtutihi saamata, well done ja 10 IMPi koondisele.

Pealtnäha tundub see tulemus olevat juhuslik kõikumine – kurat seda teab, kummast käest see pada käia tuleb, kuid Vallo juhtis tähelepanu sellele, et ilmselt on siiski parem minna lauda ja käia pada sealt. Peale avakäiku on ainuke reaalne oht lepingule, et ruutu on 5-2, 5-2 pada ei häiri, sest viiene pada saab olla vaid Ostil, kuid kuna ♥Ä on praktiliselt kindlasti Westi käes, võib isegi siis, kui pada jätkatakse, selle kohe ära võtta ja ärtu lahti mängida. ♦E on samuti Westil ja kui tal oleks lisaks veel ♠Ä, siis võiks ta 5-5 jaotusega pakkumise avada. Seega tuleb pada käia lauast, et kindlustada leping.

Ma küll ei ole 100% kindel, et ♠Äx, ♥ÄTxxx, ♦ET9xx, ♣x Karpov-Laanemäe süsteemis avapakkumiseks kvalifitseerub, kuid ta võib seda vabalt olla ja igatahes on point väga hea ja oluliselt parem, kui juhuslikult esimesest ettejuhtuvast käest pada käimine.

Wednesday, February 23, 2011

23. veebruar

Eile oli õhtu BBO kiibitsemise päralt - kõigepealt matš Eesti - Monte Carlo ja sinna kohe otsa Sindi - Vilttiketju. Viimati nimetatud matši esimese poolaja viimases jaos tekkis lauale päris huvitav lõppseis, kus üks kaitsjatest üritas päästa mis päästa annab (st. lepingut ikkagi veel alt korjata), kuid teine lasi end lõdvaks ja ei koopereerunud.

Monday, February 21, 2011

22. veebruar

Neljapäeval viimases voorus ei lahendanud meie vastane väljamänguprobleemi just kõige osavamalt. Lepinguks oli 3NT ja kaardid järgnevad:

♠9543
♥KE742
♦64
♣85

♠KE2
♥Ä8
♦KS8
♣ÄKES2

West avas pakkumise Ranna-Ruutuga ja kontreeris ära 2♦ cue-bidi, ning tegi avakäiguks mingi passiivse ristikliberi. 

Nii naljakas kui see ka ei tundu, suutis meie vastane võtta 28pp-ga ja sisuliselt lahtise kaardiga mängides ainult üheksa tihi. Toimus see nii, et ta võttis avakäigu, tõmbas kolm ringi ärtut (ei jagunud, avajal oli neljane) ja käis pada marjase alla, mis tagant võeti, kasseeriti sisse neljas ärtu ja käidi uus risti ning nüüd ei olnudki väljamängijal enam muud teha kui oma ristid ja pada ära võtta ja piirduda täpse mänguga. Märkelehte avades selgus, et kõik olid saanud rohkem tihisid (kuni 12-ni välja). Väljamängija oli sellest silmanähtavalt nördinud ja kurtis partnerile, et tema küll rohkem võtta ei saanud/osanud. Mis muidugi vähemalt mind täitis paraja kahjurõõmuga, kuna tegu oli ühe mõnevõrra ennasttäis papiga, kes on mulle seetõttu ebasümpaatne ja seda lauset, kuigi ilmselgelt mõeldud oma kurva saatuse manamiseks, võtsin ma oma rikutuses tõlgendada kui tahtmatut ülestunnistust: „ma tegelikult siiski ei oska seda mängu“.

Kuigi avakäik oli väljamängija jaoks selles suhtes ebasoodne, et ühtegi tihi ega tempot ei müü (aga ega ka pada- ega ärtukäikki talle paremad pole), ei takista see siiski kuidagi 10 tihi võtmist, kuna pärast pakkumist toimub mäng sisuliselt lahtise kaardiga. Aga varajane ärtude kallale minek on igatahes viga, sealt tahaks ju tihisid hiljem juurde saada. Kui neljane ärtu on nõrgas käes, siis pole midagi parata, kui ärtu on 3-3, pole probleeme, kuid kui neljane ärtu on tugevas käes (nagu oligi), siis on võimalik too surve alla panna. Tegelikult, kui ärtu peaks 3-3 jagunema, siis koheselt ärtude peale mängides juhtub selline halenaljakas lugu, et sa jääd ise ruutus ja padas sundi (millised on su kolm äraviset?). Väga piinlik, ma ütleks.
Alustada tuleb hoopis sellest, et käid teise tihisse padakuninga, mängides endale seal tihi lahti. Tõenäoliselt West võtab selle (ei teagi, kas peetada oleks targem) ja käib tagasi midagi muud peale ruutu, mille peale karbid sisse oma viis ristit. Igatahes tekib nüüd lõppseis, kus Westil on suured mured (nende laad sõltub ta tagasikäigust).

Kui ta käis tagasi pada, siis peab ta viimase kuue kaardi seas hoidma ♦ÄE ja nelja ärtut. Lauast viskad esimesele kahele ristile pajad ja viimasele sõltuvalt vastase äraviskest – kui too viskas ruutuemanda, siis eeldad, et ta oligi kõigis mastides sunnis ja viskad lauast ärtu, kui ta ei visanud ruutuemandat, siis eeldad, et see on endiselt tema käes, viskad lauast ruutu minema ja mängid ärtudele. Kui see oli 3-3, saad oma 11 tihi (mida sa ei saanuks, kui sa end kohe soojenduseks sundi paned), kui neljane ärtu oli Westil, siis viskad talle sisse ja kui neljane ärtu oli Ostil, siis käid peale kolme ärturingi lauast ruutut ja loodad, et Westil oli käes midagi sellist, et ta peab lõpuks sulle ikkagi ruutu kahvlisse käima.

Kui ta käis tagasi ärtu, peab ta viimase kuue kaardi seas hoidma ♦ÄE ja kolme ärtut. Ristidele viskad pada-ruutu-ruutu, karbid sisse pada ja mängid ärtusid, kui selguvad halvad uudised, viskad Westile neljanda ärtuga sisse ja too käib sulle eelviimasel tihil ruutu hambusse (kui sa pada sisse ei karbi, säilib sul võimalus võtta ärtu 3-3 puhul 12. tihi sama pseudosunniga, mis risti tagasikäigu puhul, vt. altpoolt, aga ma arvan), kui neljane ärtu oli Ostil, siis viskad peale kolme ärturingi padaga välja ja loodad, et äkki saad veel ♦K tihi.  Muidugi on võimalik ka varieerida, et viskad lauast ristidele hoopis kaks pada ja ruutu või jätad padaemanda võtmata, mis kõik võivad mõnede jaotuste puhul töötada, aga kuidas täpselt, selleks tuleb kasutada lauatunnetust.

Kui ta käis tagasi risti, on seis põhimõtteliselt sama, mis ärtukäigu puhul, ainult et kuna lauda jääb üks kaart rohkem, annab see väljamängijale rohkem tegutsemisruumi. Nimelt jääb peale ristide äravõtmist lauda üks pada ja üks ruutu, ning kui nüüd ärtudele mängides peaks selguma tõsiasi, et pikk ärtu on tagakäes, võib peale kolme ärtu äravõtmist käia pada emanda alla ja padaga välja visata – ning kui tihi peab võtma West, jääb ta taas kahvlisse (ja ruutuemanda äravise ei aita, sest siis käid sa lauast ruutut ja mängid endale seal tihi lahti). Lisaks on võimalus ärtu 3-3 puhul West 12 tihi jaoks pseudosse panna. Mina soovitaks varianti, et visata padaemand singliks, visata minema ♦K ja hoida ♦S alles (või isegi mõlemad minema visata ja hoida alles väike ruutu) – kaitse PEAKS asja õigesti lahendama, aga me kõik oleme näinud, kuidas sellistes kohtades eksitakse.

Igatahes võimalusi on päris palju, kuidas seda jagu paremini kabetada, ilmselt võib veel mõne leida, kui hoolega otsida, vähemalt pole ükski neist halvem kui reaalselt valitud mänguplaan. Kaitsel on põhimõtteliselt ainult üks võimalus vastulöögiks: kui ärtu on 3-3, siis tuleb pada ära võtta, käia tagasi pada ja seejärel imiteerida sundijäämist, visates ristidele ära ♦E. Aga selle peale tuleb kõigepealt tulla ja ka siis on seda ebameeldiv teha (äkki on väljamängijal ♥Ä singlis).

Friday, February 18, 2011

18. veebruar

Kaitsemänguprobleem Luxi klubis – vastased pakuvad 1NT (12-14) – 3NT ja sul on avakäijana käes

♠T5
♥KS974
♦E6
♣ÄT54

Kuna ei ole erilist mõtet lolli mängida, siis kütsin lihtsalt ♥7 välja ja lauda ilmus selline kaart (ilmselgelt vastased ei mänginud 5431 konventsiooni ega odavmastisteimanit):

♠ÄK3
♥3
♦KS82
♣K9873

Partneri emanda korjas väljamängija ässaga ning käis ♣S. Kuna mul ei olnud sellise plaani kohta tegevuskava valmis mõeldud, lasin selle autopiloodi pealt läbi. Võib-olla oleks parem olnud see ära võtta, sest kuna mul on kümme, ei saa tegemist olla lõikuseüritusega ja kui väljamängija ES-st väiksema käib, siis ta pigem tahab, et ma ässa ei mängiks, aga see selleks. Väljamängija sai seega tihi ja jätkas väikese ristiga – ja vat see pani mind juba toimuva üle natuke järele mõtlema.

Kui mul ja laual on kokku 24pp ja väljamängijal 12-14, siis tähendab see, et Maarjal on maksimaalselt emand veel (♥E juba läks). Väljamängija avakäiku ei peetanud, läks kohe järgmisena kallale mastile, kus tal on äss puudu ja hoolimata sellest, et tal juba üks tihi õnnestus varastada, jätkas seda, kui selgus, et äss minul on.

Sellest tegin ma sellise järelduse, et tal on ärtus ÄTxx (muidu ta võiks paar ärtut peetada ja siis risti lahti mängida). Kui tal isegi oli ärtus mingi muu kombinatsioon, siis järelikult ei saa tal olla neljandat ruutuässa + padaemandat või siis neljandat padaemandat + ruutuässa – muidu ta võiks ta üritada oma tihid ära võtta, mitte ei mängiks oma õnnega. Ühesõnaga paigutasin väljamängijale umbes sellise kaardi:

♠Exx
♥ÄTxx
♦Äxx
♣ESx
Nüüd nägin, et kui ma mängin ristiässa ja karbin ära oma kaks ärtut, siis on väljamängijal 10 tihi paraja varuga võtta ja jääb veel ülegi (4 ristit, 2 ärtut, 3 pada, 3 ruutut). Kui ma aga mängin väikese risti, siis pannakse lauast ilmselt kuningas (selles kohas ilma UIta lõigata ei ole võimalik) ja väljamängijal on esialgu olemas 2 ristit, 1 ärtu, 3 pada ja 3 ruutut, kui ♦T on Maarja käes või kui ♦T on väljamängija käes, siis võib ta (õigemini isegi pigem peab) selgunud info valguses emandat hoopis Maarjalt lõikama hakata – samal ajal kui minul on juba neli võtjat käes olemas. Seega mängisin endiselt väikese ja kuna selgus, et väljamängijal ikkagi oli neljane ruutu ilma kümneta, kasseeris ta peale seda 10 tihi sisse – 2 ristit, 3 pada, 4 ruutut ja ärtu. Veelgi hullem – ka ♥T (ja isegi ♥8) oli Maarja käes ja väljamängija oli lihtsalt kolmanda tühja ässaga loobunud ausa šansi peale mängimisest (ärtu 6-3 ja ♣Ä teises käes) ja omas veel lisaülbust et meile lisašanss anda. Seapead sellised… Mõned punktid me siiski saime - keegi oli pakkunud ja võitnud 6 ruutut (eeldab, et trumpemand lõikub ja kaitse ei alusta ristiäss-risti löök). 

Muide – selline point, et kui ma ikkagi otsustan teisel tihil ♣Ä peale lüüa, peab Maarja äraviskel mulle ärtusignaali andma. Kuigi me mängime Itaalia äraviskeid, on parim kaart selleks ♥10. Kuna mu avakäik oli seitse ja temal on kolm kõrgemat ärtut ning väljamängijalt tuli äss, siis on  minu ärtud KS97(+) ja kümne viskamine ei saa kaotada. Isegi kui ma tegin passiivse avakäigu 97xx-st (S7xx-st ma käiks väikese), ei tee see midagi halba. Töötanud oleks muidugi ka avakäigule kümne mängimine, aga kellel seda jama vaja oleks, kui selgub, et ma käisin ÄK97-st ja väljamängija umbes kolmas soldat võtab avatihi? Šansid on küll vähemalt 2:1, et tal on Ä või K, aga mine isahane tea.