Möödunud kolmapäevil BBOs NFLi mängides tuli mängida ebaharjumuspärasel kohal – nimelt oli laua teinud vastane paigutanud Leo Westi ja minu Osti. Mingi hetk sattus meile ette järgmine jaotus:
Vaatasin, et jõudu on umbes pooleks ja võib väikese riski võtta küll ja 1NT läbi passida (olles teadagi valmis vabandama, kui see ületihiga välja peaks tulema). Kaitse algas nagu unenägu: Leo tõmbas ♦K, sai mult signaaliks ♦8 ja lülitus ei kuhugi mujale kui ♥6-de , lauast kuningas ja mina mängisin julgustava ♥4 – me julgustame paaritu kliberiga, paaritute puudumisel (või ainult paaritute olemasolul) väiksega.
Nüüd tõmbas väljamängija ära oma ♠ÄK (minu suureks kergenduseks ei olnud tal neljandat ÄKE’t, sellisel juhul oleksin pidanud teise tihi ära võtma ja kohe ruutu läbi kütma, et leping taha saada), millele viskasin ♠10-9 (võib-olla oleks parem olnud visata S-9) ja jätkas väikese padaga. Nüüd muutus elu järsku imeilusaks – mina saan padaga sisse, lõikan läbi väljamängija ♦E, Leo karbib sisse oma kuus ruutut ja lõikab läbi laua ärtupildi, mina saan kindlasti kaks ärtutihi ja tõenäoliselt ka kolmanda (väljamängija kipub lauast ärtukliberi minema viskama), seega teenime osamängujaotusest 1100.
Paraku aga oli see liiga ilus, et osutuda tõeks – nimelt ei suutnud Leo mu ♥4-st ja järgnevatest padavisetest välja lugeda, et mulle ärtukäik meeldis ja seetõttu viskas kiiruse peale oma teise ärtukliberi minema, hävitades sellega meie šansid kindlale 800-le ja reaalsele 1100-le, 500 me siiski saime (ja 9 IMPi plussi).
Loogiliselt võttes pidi Leo küll aru saama ohust, et mulle ärtu meeldib – nimelt on pakis ainult neli paaritut kaarti ja kolme neist ta näeb (kuna väljamängija vastutulelikult seitsme mängis) ning padu viskasin ma ka suur-väike. Lisaks passisin ma 1NT, mis tähendab, et jõudu mul umbes kümmekond punkti on – seega on mul emb-kumb ässadest. Kui mul ei ole ärtuässa, on mul ilmselt ♣ÄK ja see tähendab, et tal pole vajadust ristisid hoida – väljamängija korjab niikuinii ära oma tihid kallismastides ja ta jõuab oma ärtu ka hiljem ära visata.
Säh sulle itaalia signaali, selgub, et mõtlemist ta siiski ei asenda.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Aga nii mugav oleks ju, kui asendaks :)
ReplyDeleteTeksti alguses on sul viga, ma tükk aega murdsin pead, et mis seal ebaharilikku, et sina Westis ja Leo Ostis. Diagrammil on ikka teisiti.
viga parandatud :)
ReplyDeleteSignaalid jah toredad... veel toredamad segadused mis nendega tekitada võimalik;)
ReplyDeleteAga pakumises võix Nord ikkagi suu lahti teha...
Kas 10 oleks ka võimalik signaal selles Itaalia süsteemis?
ReplyDeleteKui ei ole, siis on Leol puudu 8 - 4 - 9. Ja Sinu visatud 4 on täpselt keskmine. Sel juhul on küll 50-50, et kas sa julgustasid või mitte.
Kui on, siis on puudu 10 - 8 - 4 - 9, ja 4 on pigem julgustav.
10 on täiesti võimalik signaal
ReplyDeleteMina loeks kümnest välja seda et sõdurit ei ole... Küll aga on 98, võimalik et ka äss. Aga kas see nüüd itaalia on, pigem vist midagi muud...
ReplyDeletesõltub kontekstist, see et sõdurit ei ole on tõenäoliselt õige, kuid kui mul on ÄT9, siis viskan 9 ja kui mul on Tx(x), siis viskan kümne (antud kontekstis ei huvita partnerit mu ärtuüheksad)
ReplyDeleteSõltub, aga mooarust on teeb asja lihtsamax (ja see on ju ometi signaalide eesmärk) see kui sellisest kõrgete kaartide reast visata sisemisest reast kõrgem, mitte teine.
ReplyDeleteKonkreetse jao juurde tagasi põigates ma tegelikult ei usu et on mõtet AT9-ga peetama hakata. Pigem paned laua pildile ässa ja käid partneri masti tagasi