3. märts

A/B-Liiga teises voorus kulges mäng üle ootuste hästi. Täna hommikul doonoriks käies sai kõrgvormi saladus selgeks – ebatavaliselt kõrge hemoglobiininäit: mulle mõõdeti selleks 170, kui seni oli kõrgeim olnud aastal 2004 saadud 161 ja mul on see olnud ka 140 kandis. Oma arust ma küll dopingut ei tarvitanud, kui selleks mitte lugeda laupäeva õhtul lõõgastumiseks võetud punaveinikest, aga mul on rõõm, et ma tegelen alaga, kus verenäitude puhul ei pea selgitama, et ma pole kaamel.

Huvitav, kui võistkonnakaaslased mõõtmisele saata, siis kas nende hemoglobiininäit on samuti laes – ka nende mäng oli üsna tõhus. Ühes kuuenda vooru jaotuses (nr. 84) tegi ilusa liigutuse Maarja.

Mängis ta 3NT-d ja sai ♦2 avakäigu – ning enda mast oli tal järgnev:

lauas: ♦9765

käes:  ♦ÄKE3

Nüüd selle asemel, et mängida autopiloodiga väike, pani Maarja lauast ♦9. Loogika on siis selles, et kui mast jaguneb 3-2 (või 5-0, kuigi vastased vist käisid ülalt neljandat), pole vähimatki vahet, milline kaart mängida, kuid 4-1 puhul on ainuke aus šanss tihi juurde saada, kui avakäijal on ♦ST42 ja ta partneril singelkaheksa (singel 4 või 2 puhul pole jälle vahet, mida mängida). Singelhonööri puhul jääb avakäijale teine honöör piduriks ja seega ei ole siinkohal mõtet koonerdada. Kuigi singelsoldat pakub võimaluse võtta esimene ruutu kõrgelt ja pärast hiilida väiksega laua suunas -  aga selline mänguplaan on väga kahtlustäratav ning oleks piinlik, kui selguks, et avakäik siiski tuli kolmesest mastist ja sa annad ilmaasjata tihi ära.

Hetkel ei olnud küll vahet (taga oli singelneli), aga ilusasti tehtud sellegipoolest.