Seoses mõrvarliku koolikoormusega ilmuvad siia plogisse
postitused viimasel ajal üsna harva ja vahel ka hulka hiljem kui nad mängitud
said. Järgmine jagu on pärit GP-Finaalist, kus meie vastased mängisid 3NT
lepingut Westi käest peale minu poolt Nordist tehtud paja vahelepakkumist.
Avakäiguks käisin väikse paja, mis jooksis väljamängija
väiksele honöörile. Edasi hakkas ta lahti mängima oma tihisid ruutus ja pani
lauda ♦K. Sellele poetasin segaduse tekitamiseks kümne ja kui nüüd West jätkas
♦9-ga, siis lasin selle samuti läbi. West ei suutnud mu manöövrit läbi
hammustada ja ei löönud seda lauast üle ning jäi tihile (mööngem, et Südi käest
kukkuv kümme oleks olnud muidugi tehniliselt ilusam)!
Edasi üritas ta ausa
inimese kombel lauda pääseda ristilõikusega ja kui see ebaõnnestus, oligi
jaotus läbi ja väljamängija saagiks kaheksa tihi (minu vastu tekib sissevise).
Nii et taas töötas Rosenbergi (või siis Zia) soovitus, et „kui sa ei pea kümmet
mängima, siis on sageli hea seda ikkagi teha!“.
Väidetavalt olevat sama manöövrit üritanud ka Puuk, aga
Westis istunud Sirotin ei lasknud end sellest kuidagi segada ja võttis üheksa
lauast üle ning võitis lepingu.
Hea mängija ei viska potentsiaalselt kasulikku hönööri minema (Tx-st avatihil 10 mängimine müüks tihi), nii et Eesti koondislase vastu mängides tuleb ikka lauast emand panna.
ReplyDeleteNõrga vastasega on keerulisem - too eksib rohkem ega tule kavalate falsecardide peale. Aga olen kindel, et nii L.N kui J.M on võimelised ATx-st une pealt T poetama.
Siiski. Paljud head mängijad viskaks selles jaotuses Nordi kohal just 10x-st kümne ära (seda eeldusel, et pikkust visatakse otse). Tundub ju potentsiaalselt tegemist olema jaotusega, kus partneril Axx omades on oluline teada, mitu korda ruutuässa peetada. Igal juhul Lauri ja Puugi poolt hästi mängitud!
ReplyDeleteTõsi, on võimalik, et töötanud oleks ka algul väikese ning teisel ruuturingil kümne mängimine (kui väljamängija ei julge lauast kolmandat ruutut käia), ent mõjusam on laua taga toimunu.
Vallo.