31. detsember: Mõnikord nõrgem avang viib geimi, samas kui tugevam mitte ja vaikimine on kuld.

Eile mainitud seltskondlikul bridžiõhtul näitas head kaardihinnangut Toivo Jullis. Tal oli järgnev leht:

♠ÄS

♥74

♦ÄK742

♣KE53

Avas sellega 1NT (15-17) – ma ise pigem upgrade’iks selle 1♣ avanguks, kuna ma rutiinselt lisan ühtlasele lehele ühe punkti viiese masti pealt, aga olgu siis nii – ja pärast kaht passi võitles vastane 2♦-ga (♥) ning teine pakkus 2♥. Nüüd tuli ta partnerilt (Piibult) 3♣ ja peale mõningast arupidamist ei hakanud Toits tegema isegi kutset, vaid pani kohe 5♣.

Nüüd oli vaja Piibul veel see leping ka ära võita, kui kaitse alustas kolme ärturingiga:

♠ÄS

♥74

♦ÄK742

♣KE73

♠K743

♥542

♦9

♣ÄT854

Kuna kaitsesignaalidest lähtus, et ärtu on 6-2, lõi väljamängija kolmandat ärtut õigustatult kõrgelt ja jätkas trumpemandaga – väike-väike-soldat. Seejärel muutus elu juba lihtsamaks, kuigi endiselt on valida kahe plaani vahel, mis mõlemad töötavad: kas lüüa üks pada lauda ja visata teine ruutule või siis mängida ruutu 4-3 istumisele. Piip valis neist esimese.

Veidral kombel teises lauas ei jõutud geimi, kuigi avapakkumiseks oli 1♣ (partner andis negatiivse vastuse) ning mängiti risti osamängu. Kuna West oli oma kinnise ärtuga kavaldanud ja kogu jao passinud, ei olnud väljamängijal ka põhjust midagi kahtlustada ning ta lõi kolmanda ärtu madalalt, seega tulemus oli 4♣ =.