Mõni
jagu sai ka hästi mängitud, isegi kui see juhtus Serbia vastu…
Nagu
näha, siis 6♠ on väga hea leping, aga saalis pakkus
selle vaid viis paari, nende seas ka meie Maarjaga. Pakkumine käis nii:
Pass
1♣ 2♣
2♠ 3♠
3NT* 4♣
4♦ 4♠
4NT 5♣
6♠ pass…
Kuigi peale partneri passi mul esialgu slämmimõtteid ei olnud, siis 2♣
vastus muutis kõik: partneril kaks kasulikku kaarti ja slämm on halvimal juhul
mõnest õnnelikust istumisest. Kuna releetamine mulle siin midagi kasulikku ei
annaks, alustasin hoopis naturaalse 2♠ pakkumisega, mida Maarja tõstis. Nüüd
leidsin, et kui ärtus jõudu raisku ei lähe, siis tahaks slämmi pressida, aga 4♦
cue-bidi peale läheb pakkumine liiga keeruliseks: partneri 4♥ lubaks
ristikontrolli, aga mis ja kas tal ärtus on, on ebaselge. Sestap alustasin
3NT-ga (serious 3NT), eeldusel, et saan Maarjalt 4♣ (kui ei saa, pole ka hullu,
kiire signoff 4♠-s), teen 4♦ ja seejärel kui ta pakub 4♥, panen pidurit, kui
aga 4♠, lähen edasi, sest partneril pole ärtukontrolle.
Pakkumine läkski nii (siin oleks muidugi väga hästi toiminud „Mirjami
cue-bid“ – pakutud mastis cue esimesel võimalusel tähendab kaht tipphonööri) ja
lauda tulnud leht oli nii ideaalne, et mängida ei olnud enam midagi…
No comments:
Post a Comment