28. veebruar - õnn ilmselgelt soosib tugevamaid.

Õnn soosib tugevamaid – ja kuna Läti on meist siin objektiivselt tugevam, oli neil ka rohke õnne.

Kuidas mängida 3♣ lepingut lühemast käest (pakkumine: 2♥ - 2NT (relee) – 3♣ (min, 5♥) pajakäiguga?

♠KE84

♥Ä

♦42

♣AEST43

♠T5

♥ES632

♦ET53

♣76

Leidsin, et kui ma panen pildi, on tõenäoline kaitse järgnevus selline, et ruutuga minnakse üle ja trump käiakse läbi, ning seega ma saan ära lüüa vaid ühe paja ning kui ristikunn just duublis ja lõiks pole, annan ära kaks pada, kaks ruutut ja risti. Seega lootsin, et avakäik on soldati alt ja mängisin lauast väikese.

Kogu jagu oli järgnev:

Seega kasseeris kaitse alustuseks sisse oma neli tihi ja kuna ♣K ei olnud duublis (lõin ühe paja pildi kinni, et lõikama saada), käisin lepingu üheta.

Teises toas mängiti pikast käest trumbikäiguga – ja kuigi mu sisetunne ütleb, et kui avakäigule kuningat mitte peale panna, siis võiks leping endiselt üheta minna, siis kunn sinna tuli ja hiljem käis väljamängija pada vastu kümmet – ning pajasoldati asukoht tähendas, et 3♣ tuli välja…

27. veebruar II - nagu elu näitab, siis mõnikord ei tasu liiga "intelligentselt" pakkuda, vaid tuleb silmad kinni panna ja vajutada

24. vooru matšis olime me Maarjaga üks kahest paarist, kes jättis slämmi pakkumata:

Kuidas see juhtus oli nii, et avasin 1♦, Maarja pani 2♦, mina 2NT, Maarja 4NT kutse. Ja kuigi ma vaatasin, et mul on jõu poolest maksimum, siis leht on kontrolli- ja kümnevaba ning passisin läbi. Slämm iseenesest otseselt ladvast ei ole (eeldab, et emb-kumb kallis jagub või tekib mingi sund), aga tuleb (kui pada oleks 4-2, mitte 5-1, oleks see märksa keerulisem jagu…). Nii et võib-olla oleksin pidanud vastu võtma.

Huvitav, kas selle jaoks on mingi kasutatav lahendus, näiteks 5NT: „partner, mul on küll maksimum, aga täiesti mõttetu leht"?

27. veebruar: hea jaotuse algus ei tähenda head jaotuse lõppu....

Natuke patserdamisi ka sekka:

Tšehhi vastu 9. jaos avas Nord 3♥ ja pärast kaht passi pakkusin Westist 4♠. Sain ärtukuninga avakäigu, millele tuli Südilt äss ja nagu näha, on nüüd võimalik leping ajada kolmeta: ristilöök, ruutuga üle, ristilöök, ärtulöögiga üle, ristilöök. Meie vastane aga käis tagasi paja, andes mulle niimoodi šansi: ehk siis tuvastasin, et kui ruutuemand on lõikes on mul päris head šansid see leping ära võita, sest Süd kipub sisseviskesse jääma ning kui ei olegi, siis võib ristisoldati hea paiknemise korral leping ikkagi välja tulla.

Seega tõmbasin soojenduseks kolm trumpi maha – ja kolmandale trumbile viskasin debiilse peaga ära kolmanda risti, hoides ärtunuppe lauas (nad näevad küll ähvardavad välja, aga see on ka kõik…), peale mida enam ei olnud lepingut võimalik võita.

♦9 jooksis küll emanda alla ja ma lõin järgneva ruutuässa kinni, ning oleks ♣S lõikes olnud, oleks ka leping välja tulnud, aga ma ei olnud enne korralikult läbi mõelnud seda osa, et mind tegelikult ristisoldat ei huvita, vaid tähtis kaart on hoopis ♣K – kui see on Südil, siis võidan ma lepingu igal juhul.

Teises toas olid samas lepingus kaks esimest tihi samasugused, kuid nüüd andis väljamängija kaitsele veel teisegi šansi, käies kolmandal tihil ruutut (nüüd, tõsi küll, on saadavate löökide arv juba ühe võrra väiksem) – kahjuks ei hinnanud Hendrik toimuvat õigesti ja jätkas kõrge ruutuga ning leping tuli välja. Aga sellegipoolest arvan, et need kaotsi läinud 12 IMPi on 100% minu kontosse…

26. veebruar II - Elu nagu valentinipäeval.

Täna sain kätte tõenäoliselt ühe tugevaima lehe, mis mul kunagi olnud on: omast käest oli võtta 10,5 tihi... Kõigele krooniks avas partner 1NT-ga, mis muutis jaotuse väga ebahuvitavaks - lihtsalt küsi ässad ja vali sellest tulenevalt kõrgus: maksipaarikal oleks veel huvitav, kas proovida 6NT-d või mitte, matšis oli lihtne 6♥ - kahjuks küll keerasime selle valesse kätte ja kaotasime 1 IMPi. 

26. veebruar - blondiine ei tasu alahinnata!

Norra vastu tuli meil ette selline jaotus:

Ost avas teiselt käelt 2♥ ja ma pakkusin Südist sinna 2♠ peale (võib-olla ma ei peaks, arvestades lehe kontrollivabadust, aga no pekki, mul on pajad ja neid on kuus…). Mu screenmate küsis selle peale partnerilt keycarde, sai vastuse, et neid pole, ja kügeles jupp aega ning pakkus 6♥. Maarja läks selle peale 6♠-ga tõkkesse ja kuna West sai aru, et puuduv keycard on selle pakkumise järgi kindlasti lõikes, tõstis ta panuseid, pakkudes suure slämmi. Võib-olla ma peaks selle vastu tõkkesse minema (kui Maarja eeldab, et väike slämm on -800, aga võib-olla -1100, siis suur slämm on -1100 või võib-olla -1400), sest ma näen, et see ilmselt tuleb neil välja - ♥K on hästi ja ilmselgelt on Westi risti abimast ning minu risti kombinatsioon ons surnud, aga ma ei teinud seda.

Suutsin vastu panna kiusatusele käia välja ♥K ja see jama kohe ära lõpetada, ning panin lauda pajemanda.

Nüüd on väljamängijal kaks plaani: tõmmata ärtukuningas alla, mis on ca 26%: 2-1 jagumine on 78% ja kuningas on kaks korda tõenäolisemalt duublis; või lüüa kolmas risti kätte ja lõigata ärtukuningas maha (see ei tööta 3-0 ärtu korral, sest teine sisek jääb puudu). Tolle plaani tõenäosus peaks olema järgnev: risti 3-2 (68%); ärtu 2-1 (78%); ärtu kuningas lõikes (teoorias 50%, pakkumise järgi 100%) ja kolmene risti ning ärtukuningas samas käes – mida pigem ei ole, sest padu pakkusin kõigepealt mina (ja Maarja passis), seega pigem mul on kuuene pada ja Maarjal viiene, ehk siis see omakorda eeldab, et lõikus oleks kasulik oleks, mul 6-2-2-3 ja Maarjal 5-1-5-2, mis jälle toob kaasa selle, et Maarja võinuks avada 2♠ (muidu võib ju ka ärtuässa lauale panna ja singlile mängida).  Ehk siis, kui eeldada, et ärtukuningas kindlasti on minul, siis on tegu peaaegu võrdsete plaanidega, aga mulle tundub, et tõmme oleks ikkagi parem.

No igatahes otsustas Norra daam, et üritab ilusama plaani peale mängida ja tõmbas ära ristitipud, millele Maarja mängis ♣4-♣3 (minult teadagi kukkus teisel ringil reetlik emand). Seepeale hakkas väljamängija huvi tundma meie süsteemikaardi vastu, leides sealt et pikkust viskame „otse“, vaatas Maarjat ja tuvastas blondid juuksed, vaatas süsteemikaarti, vaatas Maarjat – ja jätkas uue ristiga, üheta!

Teises toas jõudsid Pihel-Indrek sama avapakkumise järel samasse lepingusse, küll ruutukäiguga, ja Pihel ei hakanud keerulisi plaane tegema, vaid tõmbas teisel tihil trumpkuninga alla.

25. veebruar - põrgutee on sillutatud heade kavatsuste ja avakäikudega

Venemaa vastu matšis oli Pihlal kohe esimeses jaos avakäiguprobleem: vastased olid kooskõlastanud ärtu ja väljamängija oli lubanud tugevat lehte ruutulühidusega, ning lõpuks jõudsid 6♥ lepingusse.

Mida käia lehest:

♠942

♥-

♦KS74

♣S96543

Pihel otsustas käia klassikalise „väljamängija lühidust“ – juhuks kui mingil põhjusel on vaja vastane avakäigust arvama panna (näiteks kui selgub, et partneril juhtub olema ootamatu trumbitihi), samas kui muud käigud võivad mõne probleemi ära lahendada – üldiselt suht mõistlik idee. Paraku see ei töötanud – ja selgus, et väikse ruutu käik oli ainuke, mis vastasel lepingu võita lasi, sest kogu jagu oli järgnev:

24. Veebruar (II) - mõnikord on Serious 3NT kasulik konventsioon hoopis seepärast, et lubab cue-bide "ajastada"

Mõni jagu sai ka hästi mängitud, isegi kui see juhtus Serbia vastu…

Nagu näha, siis 6♠ on väga hea leping, aga saalis pakkus selle vaid viis paari, nende seas ka meie Maarjaga. Pakkumine käis nii:

                        Pass

1♣                   2♣

2♠                   3♠

3NT*              4♣

4♦                    4♠

4NT                5♣

6♠                   pass…

Kuigi peale partneri passi mul esialgu slämmimõtteid ei olnud, siis 2♣ vastus muutis kõik: partneril kaks kasulikku kaarti ja slämm on halvimal juhul mõnest õnnelikust istumisest. Kuna releetamine mulle siin midagi kasulikku ei annaks, alustasin hoopis naturaalse 2♠ pakkumisega, mida Maarja tõstis. Nüüd leidsin, et kui ärtus jõudu raisku ei lähe, siis tahaks slämmi pressida, aga 4♦ cue-bidi peale läheb pakkumine liiga keeruliseks: partneri 4♥ lubaks ristikontrolli, aga mis ja kas tal ärtus on, on ebaselge. Sestap alustasin 3NT-ga (serious 3NT), eeldusel, et saan Maarjalt 4♣ (kui ei saa, pole ka hullu, kiire signoff 4♠-s), teen 4♦ ja seejärel kui ta pakub 4♥, panen pidurit, kui aga 4♠, lähen edasi, sest partneril pole ärtukontrolle.

Pakkumine läkski nii (siin oleks muidugi väga hästi toiminud „Mirjami cue-bid“ – pakutud mastis cue esimesel võimalusel tähendab kaht tipphonööri) ja lauda tulnud leht oli nii ideaalne, et mängida ei olnud enam midagi…

24. veebruar: mõned kohad peaks õigesti mängima...

Kuigi Horvaatiaga matš õnnestus võidukalt kotti kobistada, oleksin ühes jaos võinud 10 IMPi kokku hoida:

West avas 1NT-ga, mis süsteemikaardil oli kirjeldatud kui (14)15-17 (tänapäeval on -1 punkt suht automaatne 1NT avang); Maarja näitas kontraga ärtut ja odavmasti ning kui ma pärast Westi passi 3♥ pakkusin, tõstis selle geimigi.

Kaitse alustas kahe kõrge pajaga ja kui ta siis oleks jätkanud kolmandaga, oleksin lepingu taha käinud juba kolmandal tihil (oleksin trumbanud kümnega), kuid võib-olla inspireeritult minult teise tihisse "pudenenud" pajamandast üritas ta hoopis kaht ruutut sisse kasseerida. Teist ma lõin -  aga ainult selleks et seejärel trumpemandale näppu lõigata.

Ma küll ei mänginud seda jagu silmapaistvalt kehvasti, aga ometigi oleksin võinud ilmselt mõelda sellele, et Ost passis 1NT kontra peale ja tal oli duubelpada (soldatid ei kuku niisama). Olnuks tal ärtusingel, oleks tal olnud 10 kaarti odavmastides ja ilmselt siis ka leidnud ta mõne pakkumise....

23. veebruar: V(B)ulgaarsed slämmid

Bulgaarlaste vastu oli kaks karmi jagu, kus nad meie õnneks ei suutnud häid otsuseid teha.

Kõigepealt tuli ette selline (pane tähele, et Osti ruutud ei mahu diagrammil ühte ritta!)

Hoolimata FG 2♦ avapakkumise olemasolust süsteemis leidis bulgaaria daam, et kolmandalt käelt on paslik avada „keskeltläbi“ 6♦. See pani ta partneri pikalt tanki ja too otsustas hoolimata oma kahest ässast, trumbitoetusest ja pajaemandast (mis antud kontekstis pigem on hea nupp) selle läbi passida…. Ühe ässa puhul oleks ma sedasama teinud, kahe puhul, nojah… Teises toas avas Irene kolmandalt käelt tugeva 1♣-ga ja lõpuks ujusid nad Hendrikuga kuidagi 7♦-sse, seega +13.

Kohe järgmises aga oli vastulöök tulel:

West avas neljandalt käelt 1♦ ja partneri 1♠ peale pakkus teisel ringil 4♦, mis pidi olema hea ruutu-paja leht. Partner ei saanud sõnumist aru ja võttis seda ühemastilehena, ning seetõttu tõstis 5♦-sse.

Avaja jätkas nüüd pakkumist 5♥-ga (niikuinii oli viide patta parandamas, aga tee peal ikkagi partnerile asjade selgitamine on äkki mõistlik) ja kui vastaja jätkas oma rida 6♦-ga, parandas selle pajaslämmi.

Ma ei osanud arvata, kumma kuninga alt ma avakäigu peaksin tegema, aga valisin risti. Väljamängija võttis selle, jätkas lauas trumpkuningaga ja pärast järgnenud ärtukäiku tuli ruutu ässaga kätte, käis trumbi ja jupp aega sügas, mida sellega teha, kui ma üheksa mängisin. Ma siis mõttes mediteerisin „pane emand, pane emand, pane emand…“ – ja nii juhtuski, kaheta.

Pärast tagantjärgi mõtlesin, et ma lasin lepingu avakäigust välja, aga kogu jagu vaadates selgus huvitav tõsiasi: kui ma teen ärtu avakäigu, siis väljamängija vastu, kes üritab mängida ausale šansile, lükkab just see mängu sellistele rööbastele, kus 6♠ kaotada ei saa!

Nimelt – kuna ärtu on lahti pekstud ja trumpäss püsti ja laua ainuke kaduja on ärtus, ei maksa loota kaitseveale teisel tihil. Seega ainuke mänguplaan, mis reaalselt toimida saab, ongi mängimine praegusele ruutu-paja positsioonile. Ehk siis: ristiäss ära ja kolm ringi ruutut. Ning selgubki tõsiasi, et Nordil pole valikut: kui ta trumpab, teeb ta seda ässaga, kui ei trumpa, siis ei trumpa – aga  mõlemal juhul ei ole enam trumpsoldati mahalõikamine eriline kunst.

22. veebruar - EMi alguseks suur slämm

Kuna suuri slämme tuleb harva ette, siis neist võib ju ikka plogida? Euroopa meistrikate esimeses matšis Hispaania vastu tuli ette selline jagu:

♠ÄS6               ♠854

♥ÄEST87         ♥K

♦K73                ♦Ä54

♣T                   ♣ÄKES72

Nagu näha, siis parim leping on 7NT, ilma ühegi istumiseta on 13 tihi varrest ja reaalselt 15 tihi. Meie seda pakkuda ei suutnud, vaid jõudsime releejärgnevuses 7♣ lepingusse: Maarja avas 1♥ ja edasi sain talt teada maksimumi, täpse jaotuse ja ärtu trumbi korral 2 keycardi ja ♥E. Kuna ma ärtusoldatist midagi ei teadnud, pressisin 7♣, et äkki on ärtu vaja tegema lüüa, see tuli probleemideta välja.

Huvitav on aga see, et kuidas ikkagi intelligentselt 7NT ära pakkuda… ♥RKCB vastus oli 5♦, sellele 5♠ peaks edasi uurima kuningaid, aga mida tähendaks 5NT? Woolsey vist mängib nii, et sellistes seisudes võiks olla 5NT „meil on kõik keycardid olemas, mis sa arvad, kas meil võib suur slämm olla?“ – ja sellisel juhul kuna ärtu jookseb ilusti, saaks vastata, et „ilmselt on“, misiganes see pakkumine siis ka ei oleks.

Teine mõte, mis mul tekkis, oli see, et äkki Maarja saab eeldada, et mul on ♥K (ma ju tegin ♥RKCB) ja sellise ärtuga näeb, et 7♥ on ilmselt sama hea leping kui 7♣, seega võib parandada sinna – ja mina omakorda 7NT-sse. Aga jah, releevastajana 7. korrusel midagi parandama hakata on natuke kahtlane ettevõtmine.

Lõpuks selgus, et kõik meie mured olid pm. asjatud – Hispaania jäi teises toas võistlevas pakkumises (omavahel võistlesid, ärtud ristide vastu) 4♥ lepingusse.

10. veebruar 2019 - mingi väga veider trumpamissunni variatsioon

Segakoondise treeningul tuli ette järgmine jaotus, mille puhul ma sain poindist aru alles siis, kui GIBi sisse olin lülitanud:

Jäin mõõdukalt kahtlase pakkumise järel mängima 5♥ kontraga. Kaitse õnneks ei alustanud trumbi kokku käimisega vaid tegi pajakäigu ja jätkas pajaga. Lõin kinni ja kuigi trumpe jagub, oli vaja enne löögid lahti mängida. Seega alustasin soojenduseks ruutukäigust (eeldusel, et Irenel, kes oli lubanud hunnikut musti, on pigem trumbisingel ja ♣Ä, seega ta teist trumpi ilmselt käia ei saa), Irene võttis selle ässaga ja käis trumbi, millele Hendrik targu oma soldatit ei mänginud. Võtsin selle kätte, käisin risti vastu kuningat ja võtsin uue risti kuningaga, lõin paja kätte ja hakkasin odavmaste edasi-tagasi lööma. Kuna Hendrikul oli võimalik ristile äravise sooritada, siis eelviimasel tihil sai ta ülelöögi oma ♥S-ga ja leping läks kaheta. Kuna teises toas realiseeriti pajageim 12 tihiga, tuli siiski 5 IMPi sisse – aga jagu lähemalt vaadates selgus, et ma sain selle mingil hetkel üheta mängida. Kuidas see sündima pidi, see nõudis põhjalikumat uuringut.

Nimelt selgus lahkamisel, et pajalöögiga alustamine oli viga, kätte tuli lüüa hoopis ristit: seis oli selline (Nordi kaardid olid ebaolulised):

♠-                                            ♠4

♥ÄK8                                      ♥ET97

♦T965                                      ♦-

♣-                                            ♣76

                        ♠S8

                        ♥S

                        ♦KES2

                        ♣-

Kui ma käin ristit löögi alla ja Süd sellele ruutu viskab, löön järgmise ruutu uuesti lauda ja jätkan viimase ristiga – ning selle peale on Süd väga veidras trumpamissunnis:

Kui ta viskab ruutu, löön ta viimase ruutu alla, tulen trumpässaga kätte ja käe ruutud teeb;

Kui ta viskab paja, siis on tal veel kaks ruutut käes, seega saan trumbata ruutut, lüüa paja kätte (ta ei saa äraviset) ja eelviimasel tihil trumbata ruutut, nii et ülelööki ei tule ja viimase tihina kasseerida sisse ♥E!