17. detsember - mõnda vastast võiks ju usaldada?

Nädalavahetusel käisin Siguldas mängimas Karlis Rubinsi poolt organiseeritud kutsetega võistkondlikul turniiril, võistkonnakaaslasteks Leo, Puuk ja Kõiv. Mäng käis nii ja naa, lõpuks saime kaheksa tiimi seas kolmanda koha, aga hiljem asjade üle mõtlema hakates leidsin üsna väheseid kohti, kus ma oleksin kindlasti pidanud paremini mängima: üks neist oli järgnev:

♠K8

♥76

♦S87

♣S98652

♠S4

♥E9

♦ÄKE654

♣ÄK4

Avasin Südist 1♣, West lükkas vahele 3♥ (vastane kallis, meie odavas) ja kui see minuni jõudis, võtsin uuesti välja kontraga – ning passisin Leo 4♣ läbi.

West alustas kahe kõrge ärtuga (kõik panid masti), kasseeris ♠Ä ja jätkas uue ärtuga. Nüüd ma oleksin pidanud mõtlema natuke, et vastane on pädev inimene – ja mis saab selle kaitse mõte olla, on ainult trumbitihi edutamine. Seega oleksin pidanud seda ilmselt trumpama soldatiga (kaotab ainult siis, kui Westil on ristiemand singlis). Nüüd trumpasin keskmise kaardiga ja kuna risti oli jagunenud ♣E8 - ♣T3, käisin lepingu üheta, mis ei olnud küll ka eriline õnnetus, sest meie liinis polnud ühtegi plusstulemust.

Huvitav on see, et kui kaitse jätkab passiivselt pajaga, siis võin ma trumpemandale ikkagi näppu lõigata – ma juurdlesin mõtte üle, et tulen lauast ristisoldatiga: kui taga on singel T või 8, siis lõikab see masti puhtaks (kümne puhul võin ka tõmmata ja lõigata teisel ringil), aga samas kaotan, kui taga on Tx duublis ja eest katab emandaga (samas ilmselt pädev vastane ei kata emandaga, kui tal kümmet pole, sest oht partneri singelhonööriks on liiga suur). Hea oleks, kui enne saaks ruutujagumise järgi kontrollida, aga seda luksust mul paraku kuskilt võtta ei olnud.

Veel huvitavam on see, et mis siis saab, kui ma ei trumpa ärtut (kaitse käis ♥S, ehk siis pealtnäha tegija). Äkki jätab ka Ost trumpamata?