18. märts - I like when the plan comes together...

Enne kui ära ununeb, üks hästi õnnestunud kaitse Tartu klubist.

Et kõik ausalt ära rääkida, hakkas see sellest, et vastased (Manglus ja Saarlane) tegid eelnenud jaos minu vastu hea kaitse ja ma olin parasjagu motiveeritud tagasi tegema. Ja tuligi selline jagu (mina Westis, kliberid suvalised):

            ♠Ä85

            ♥K84

            ♦E54

            ♣Ä732

♠743                   ♠KE

♥Ä963                ♥ES72

♦K86                  ♦972

♣KT4                ♣E965

            ♠ST962

            ♥T5

            ♦ÄST3

            ♣S8

Lepinguks jäi vastastel 2♠ (ühepoolne RR pakkumine, ülalt avas, 1♦ - 1♠, 1NT – 2♦, 2♠).

Kuna see kollektsioon ei näe avakäigu tegemiseks just liiga tore välja, otsustasin, et teeks midagi huvitavat ja käisin väikese ärtu. Arusaadavalt väljamängija ei hakanud kuningat panema, vaid käis väikese, see jooksis Leo soldatini (ja väljamängija poetas käest kümne). Leo käis tagasi risti - ♣8; ♣10, ♣Ä.

Väljamängija jätkas ruutu lõikega soldati alla – ja kuna ma ei kartnud, et ma kuningast ilma jään, peetasin selle tempos. Järgnes pajalõikus, mille Luks võttis kuningaga ja käis uue risti mulle kuninga alla.

Edasi jätkasin juba väljatöötatud lainel, ehk siis väikse ärtuga, millele lauast tuli taas väike ja Leo emand sai tihi ning tema käis ristit, mida väljamängija trumpas ja sooritas taas ebaõnnestunud pajalõikuse. Leo viimane risti läks trumbi alla ja nüüd kasutas väljamängija oma trumpässa ära, selleks et minna lauda ja sooritada ruutulõikus. Paraku – trumpe tal enam ei olnud ja kui see oli ebaõnnestunud, sain ma veel ♥Ä sisse kasseerida, kokku kaheta ja +200…

Mitte et me siin jaos oleks midagi silmapaistvalt head teinud, aga vahel ongi tore teha vähe vigu ja hiljem mõtteliselt süüdata sigar à la Hannibal Smith…